Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 4. september 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Senini on Eestis seda promotsioonimeedet minu teada vähe kasutatud ja see on olnud suunatud vaid siseturule puu- ja köögivilja, linnuliha ning mahlade promomiseks. Kuna ELi abiraha saavad kasutada ainult erialaliidud, mitte aga toidutööstused, siis tekib kindlasti probleem omafinantseerimisega,“ selgitas Sõrra. „Euroopa Liit annab antud meetme puhul 50%, Eesti riik 30% ja taotleja peab ise panustama 20%. Meede on suunatud kolmandate riikide turgudele ja et sinna pääseda, maksab reklaamikampaania kindlasti miljoneid. Seetõttu võibki takistuseks saada omafinantseering.“

Meede ei too kiiret leevendust meie põllumajandustootjatele.

„Kiiret abi see põllumeestele ei paku, kui aga näiteks Piimaliit või Põllumajandus-Kaubanduskoda selle omafinantseeringu leiab, siis on sellest tulevikus kindlasti kasu. Kuna meede rakendub alles 2015. aastast, siis tuleb esmalt selle ajani vastu pidada. Toota kolm-neli kuud piima poole võrra langenud hinnaga võib aga nii mõnegi põllumajandusettevõtte pankrotti viia. Palju kiiremini toimiksid riigipoolsed abimeetmed,“ ütles Sõrra.