Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 24. september 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Räägiti ka Eesti näite põhjal saavutustest kloonimise valdkonnas ja Eesti piimatootjate konkurentsivõimest, võrreldes teiste Balti riikidega. Belgia ettekandja tutvustas ma kogemusi, kuidas saaks väikeste populatsioonidega olla paremini integreeritud koostööks teiste riikidega, eeskätt genoomselektsiooni valdkonnas.

Aktuaalsetest teemadest leidis veel käsitlust Aafrika sigade katkust kaasnevate ohtude mõju meie seakasvatussektorile. Noorteadlased tutvustasid oma uurimissuundi. Eestipoolses ettekandes esitleti tulemusi lüpsikiiruse määramisel erinevate lüpsisüsteemide korral.

Teisel päeval, 18. septembril külastasid konverentsil osalejad põllumajandus- ja toidutöötlemisettevõtteid. Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu võõrustas kahte gruppi, tutvustades Eesti veiste aretustöö korraldamist ning esitles kasutusel olevaid populaarsemaid pulle ning Kehtna seemendusjaama.

Võimalus oli külastada veel Kehtna Mõisa OÜ, Karitsu Rantsho OÜ, Väätsa Agro AS ja TÜ E-piima ettevõtteid.

Tänavune konkurss oli arvult 17. Algaastatel, kui Balti riikide aretajad kokku käima hakkasid, oli eesmärk kaasata võimalikult palju valdkonna teadlasi ja anda võimalus ka noorteadlastele oma teadustööde esitlemiseks. Tänapäeval osaleb üha enam ka praktikuid ning oodatakse ka välislektoreid teistest Euroopa riikidest.

Eesti-poolseks konverentsi korraldajaks oli Jõudluskontrolli Keskus ja Maaülikool.

Vaata lisa SIIT.