Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 3. oktoober 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Igale eestlasele on juba üle 20. aasta Esko talu tuntud Uuevariku taluna seriaalist „Õnne 13“. Põllumajandusringkonnas aga tuntakse Esko talu kui tunnustatud tootmistalu, mille põhitegevuseks on piimakarjakasvatus ja piima kohapealne väärindamine erinevate toodete näol, olgu selleks siis juust, kohupiim või jogurt. Ka külastusturismiga tegeleb ettevõtte aktiivselt, suveperioodil külastab talu igakuiselt pea 1000 turisti üle maailma. Talus töötab põhikohaga 8 töölist, hooajaliselt ka rohkem inimesi ning lisaks oma pere.

Ettevõtja tulevik on ebakindel

Esko talu on elanud üle rasked ajad – alles hiljuti lahkus meie hulgast talu peremees, tuntud põllumees, Vello Eensalu. Nüüd on tema koha võtnud üle talu juhina noor peremees Gunnar Eensalu, kes kõiki töid alles ise õpib.

„Olen nüüd igapäevased tööd kontrolli alla saanud. Nüüd tahaks laiendada ettevõtmist, plaan uusi tooteid välja arendada aga selline ebakindel olukord, kus sinust midagi ei sõltu, tekitab kõhedust nii minus, peres kui töötajates. Ei julge teha ka investeeringuid ettevõttesse,“ ütles Gunnar Eensalu. „Antud hetkel on Rail Baltic ju üldse suur küsimärk -  kellele ja milleks seda vaja on? Ja kes selle kalli projekti kinni maksab, ka hilisema halduskulu.“

Kõige suurem on mure loomade pärast

Rail Balticu trassiversioon 16B on hävitava mõjuga Esko talu majandustegevusele, viimane versioon sellest asub Esko talu lüpsilaudast u. 300 meetri kaugusel ja lõikab ära loomade ligipääsu lauda ümbruses olevatele karjamaadele. Selle tulemusena ei ole praeguses mahus karjapidamine ja ettevõtlus enam võimalik ega jätkusuutlik.

„Viimane trassi versioon läheb laudast u 300 meetri kauguselt, Esko talu karjamaad eraldatakse laudast. Kõige suurem mure aga ongi selles, et loomi ei saa karjamaale lasta ja lehmi juba igapäevaselt põllule ei sõiduta. Ka see on oluline, et silo ja heina tegemiseks tuleb teha lisakulutusi, sest transpordile läheb rohkem raha ja aega,“ selgitas Gunnar Eensalu.  „Küsimus ei ole plangu värvis ega müras, vaid selles, et Rail Balticu selline trass ei lase meil tootmistegevust jätkata ja meie töötajad kaotavad seeläbi töö ja meie pere sissetuleku. Ka maid ei saa siin piirkonnas asendada ega ümber vahetada, sest kõik maad on juba kasutusel.“

Vald võitleb Esko talu pärast

Saku vallale on iga elanik ja ettevõtja oluline. Saku Valla volikogu esimees Tanel Ots on Esko talu murest teadlik ja tema sõnul toetavad nad kindlasti ettevõtjat.

„Esko talu ja Kajamaa külaselts on aktiivselt võidelnud antud trassi vastu. Oleme saanud niipalju juba teha, et trass ei läbi Kajamaa küla keskust, nüüd seisab siis ees järgmine võitlus Esko talu pärast,“ ütles Tanel Ots. „Tegemist on ju maakonna planeeringuga, mida on raske muuta, küll aga saab trassikoridori asukohta veidi nihutada. Sealseks probleemiks on kindlasti ka soine ja kraave täis maa. Eks põhiline ongi mure seepärast, et kui tootmismaad lõigatakse pooleks, peab ettevõtja hakkama rohkem transpordile kulutama. Minu arust oleks Esko talule kõige paremaks lahenduseks Soo tee ülesõidu rajamine. Vald omalt poolt teeb kõik, et talu lähedal olevale Soo teele saaks rajatud kahetasandiline ristmik.“

Tanel Otsa sõnul oleks vaja aga otsida kaasmõtlejaid kogu Eesti rahva hulgast, et kellele ja miks seda trassi siiski vaja on. „Kui 56 % on Rail Balticu projekti juures Euroopa Liidu rahastus, siis mis vahenditest meie riik ülejäänud osa katab? Lisaks kas me ikka vajame sellist asja või oleks tunduvalt mõistlikum panustada meie maanteede ehitusele. Kui aga jäädakse selle juurde, et seda on vaja, siis miks me ei kasuta juba olemasolevat raudteetammi,“ lisas Ots.

Rahu ainult rahu - otsus selgub peagi

Harju maavanema Ülle Rajasalu sõnul on vaja varuda ettevõtjal veel veidi kannatust. „Ma mõistan Esko talupere muret. Igal juhul saan öelda, et töö trassi valikul on olnud pikk ja põhjalik. Oleme teinud tihedat koostööd trassi alasse jäävate kohalikke omavalitsustega, s.h Saku vallaga, kes kõige paremini teab piirkonna olusid ja ettevõtjaid. Kindlasti tuleb aga eelkõige silmas pidada riiklikku huvi,“ ütles Rajasalu. „Midagi ei ole veel ju kindlat. Soovime teema otsustada ära oktoobri kuu lõpus, lähiajal istume töögrupiga koos ja arutame veelkord asja. Hetkel on laual 3 varianti aga on tulnud veel üks värske ettepanek Raplamaalt. Trassikoridor on 350 meetrit lai, raudtee alla läheb sellest 66 meetri laiune ala ehk kui trassi ala on valitud, siis hakkab alles kõige paremat lahendust otsima teed projekteeriv ettevõte Hendrikson ja Ko.“

Kommentaar:

Mind pole suutnud keegi veenda selle trassivaliku otstarbekusesKaul Nurm, Talupidajate Keskliidu peadirektor

On äärmiselt kahetsusväärne ja vastutustundetu planeerida raudteetrassi nii, et see poolitab olemasolevaid toomisüksusi. Eesti ei saa lubada endale mingeid tegevusi, mille tagajärjeks on talude tootmistegevuse lõpp ning selle hulka kuulub ka Rail Balticu planeerimine. Kui meil pole niipalju raha, et ehitada raudtee alla piisavat arvu läbikäigutunneleid, mis tagaks normaalse elu jätkumise maal, siis peaksime loobuma kiirraudteest ja asendama selle raudteega, millel kiirused väiksemad ja nõudmised ümbristevale infrastruktuurile väiksemad või ehitama selle olemasolevale trassile, mis ei loo täiendavaid tõkkeid ega piiranguid maastikul.

Mind pole suutnud keegi veel veenda selle trassivaliku otstarbekuses, ega ka selles, kes ja millises mahus sellel raudteel sõitma hakkab, nii et maksumaksja oma sissepaigutatud rahad sealt tagasi teenib.Kiiremaid ühendusi on vaja, kui see raudteetrass teenib vähese hulga kodanike ning ettevõtete huve ning toob kaasa suurele hulgale inimestele üksnes probleeme.  Pole kuulnud lubadusi ega ka allikaid, kes maksab kinni kohalikele elanikele tekitatud täiendavad kulud seoses nende pikenevate igapäevaste liiklemisteedega, mis raudtee oma eraldatusega tekitab. Ma ei räägi üksnes tootmisest vaid tavalise inimese igapäevaelust, kellel tuleb tööle või poodi jõudmiseks tulevikus läbida oluliselt rohkem kilomeetreid. Keegi saab kiiresti sõita, kuid selle võimaldamiseks kellegi igapäevased kulutused tõusevad.  Kas iga müüdud pileti pealt makstakse teatav osa kompensatsiooniks maaelanikele nende suurenevate kulutuste katteks? Kas sellele on keegi mõelnud, kas keegi suvatseb sellele küsimusele vastata?Nagu alles hiljuti kogesime, jõudsid Ameerika sõjamasinad ka vana trassi mööda üle Valga kenasti Tapale, ammugi jõuaksid nad sinna kiiremini, kui Rail Baltic jälgiks olemasolevat trassi Tallinn – Tartu. Valga - Riia.  See trass teeniks märksa suurema osa kodanikke ja ettevõtteid ning ei lõhestaks  Eesti ühiskonda. Leedukad suutsid oma rahvuslikud huvid maksma panna, meil tundub et ei püütagi oma rahvuslikke huve defineerida. Elu ei saa ega tohi juhtida üksnes kuluefektiivsuse põhimõttest lähtuvalt, vaid asju tuleb korraldada nii, et kodanikud saaksid aru, et riik teenib nende huve.

MIS ON MIS – ESKO talu

•         Esko talu on tuntuim tootmistalu Eestis.

•         Peab üle 200 pealist loomakarja ja annab püsivalt tööd 8 inimesele ja hooajaliselt enamatele;•         Talul on 50 hektarit maad, renditakse juurde üle 150 hektari;•         Talu töötleb oma talumeiereis aastas ümber üle 200 tonni piima Saku juustuks, suitsujuustuks, kohupiimaks, jogurtiks, kreeka jogurtiks, võiks, salatijuustuks;•         Esko talu Saku Juust ja Kreeka jogurt on pärjatud Tunnustatud Eesti Maitse Märgisega;•         Esko talu tooted leiab mitmetest suurpoodidest ja tunnustatud restoranide- ja majutuskohtade toitudest;•         Talu on Vabariigi Presidendi poolt korraldatud Eesti Toidu arengu töögrupi liige;•         Talu võõrustab suveperioodil igakuiselt pea 1000 turisti Venemaalt, Euroopast ja Ameerikast.

MIS ON MIS – Rail Baltic

•         Rong sõidab Euroopa tavarööpmelaiusel 1435 mm;

•         Rong kasutab liikumiseks elektrit;•         Rongi kiirus on kuni 240 km/h;•         Raudtee on kaherööpmeline;•         Trassi pikkus ca 700 km, sellest ca 200 km Eestis;•         Valmimisaeg 2022.–2025. aastal;•         Töö toimub kolmes etapis: planeerimine / projekteerimine ja hanked / Ehitus;•         Projekti tehakse koostöös Läti, Leedu, Soome ja Poolaga;•         Mõeldud nii sõitjate- kui kaubaveoks;•         Peatused Tallinnas Ülemistel ja Pärnus, lisavõimalus Raplas;•         Maksumus kokku 3,6 miljardit eurot, Eesti osa ca miljard;•         Eeldatav Euroopa Liidu toetus kuni 85%.