Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 22. oktoober 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Miks ei saa põllumajandus toetusteta hakkama?

Lugeja küsib: Miks ei saa põllumajandus toetusteta hakkama? Miks on põllumajandus erinev teistest ettevõtlusvaldkondadest, kus ei maksta toetusi?" Vastab: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

Otsused põllumajanduse toetamise osas eeldavad ülemaailmseid ja ka EL tasandi kokkuleppeid. Eesti valikud põllumajandustoetuste maksmisel on äärmiselt piiratud, näiteks riigieelarvest täiendavate toetuste mittemaksmine paneb Eesti tootjad halvemasse konkurentsiolukorda, kuna nende maksmise võimalus on EL tasandil seitsmeks aastaks kokku lepitud.

Vaieldamatult on toidutootmine iga riigi julgeoleku seisukohalt strateegiliselt oluline tegevusharu. Euroopa Liitu kuulumine tähendab, et oleme üks osa ühisturust ja põllumajandusvaldkonda reguleerib EL ühine põllumajanduspoliitika. Enam räägitakse põllumajandustoetustest, vähem pälvivad avalikkuse tähelepanu põllumajandustootmisele esitatavad nõuded.

Kohaliku toidutootmise hoidmine ja arendamine on parim viis tagada tarbijatele juurdepääs usaldusväärsele ja ohutule toidule. Seda vaatamata kõrgematele tootmiskuludele. Kohalik toidutootmine muutub aja jooksul veelgi olulisemaks, kuna nõudlus toidu järele maailmas kasvab ning kliimamuutused muudavad tootmise ebakindlamaks. Ka Eesti kogemusest teame, et viimase kümne aasta jooksul on olnud aastaid, kus põllumehed saaksid hakkama ka ilma toetusteta, kuid põllumajandusturud on äärmiselt volatiilsed ja halbadel aastatel aitavad just toetused ettevõtetel ellu jääda.

Põllumajanduse tootmistsüklid on pikad ja käive aeglane. Põllumajandustootmise iseloomu arvestades on teatav stabiilsus ja selle tagamiseks kasutatavad meetmed hädavajalikud.

Euroopas vastab toidutootmine kõrgematele standarditele kui mujal maailmas. Need standardid tagavad, et kaitstud oleksid meie keskkond (nt põhjavesi), loomad ja loodus (nt loomade ja lindude elupaigad) ja tagatud toiduohutus. Samas tähendab see meile konkurentidest kõrgemaid tootmiskulusid.

Vahel öeldakse, et põllumajandus saaks hakkama ilma toetusteta, kui põllumajanduse toetamine lõppeks kogu maailmas. See olekski võib-olla nii, aga siis pole ühiskonnal mõtet unistada mahepõllumajandusest, hooldatud rannakarjamaadest ja kultuurmaastikest kehva mullastikuga äärealadel, põllumajanduse looduskaitselistest aspektidest rääkimata. Ilmselgelt poleks toetustevabas maailmas euroopalik põllumajandusmudel kestlik ja näiteks peretalud ei suudaks majandada kasumlikult. Siis räägiksime puhtalt mastaabiefektil põhinevast tootmisest ja ka tootmise globaalne spetsialiseerumine oleks vältimatu.

2013. aastal moodustasid toetused põllumajandustootjate sissetulekutest OECD riikides keskmiselt 18% ja Euroopa Liidus 19%. Jaapanis, Norras ja Koreas küündis toetuste osatähtsus põllumajanduse sissetulekutes üle 50%, ka Šveitsis tuli ligi pool tootjate sissetulekutest toetustest.

Märkimisväärselt madal on toetus tootjate sissetulekust OECD riikidest vaid Austraalias, Tšiilis ja Uus-Meremaal (ca 3%). Osad maailma riigid toetavad põllumajandust otseselt, teised kaudsete meetmetega.

 

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960