Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 12. november 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Põllumajandusministri sõnul vajab Eesti piimasektor struktuurset muutust. „Peame kasutama kriisi ära piimasektori muutmiseks, et tulevikus oleksime tugevamatel jalgadel. See tähendab suuremat koondumist ühistutesse, tugevat koostööd tootjate ja töötlejate vahel,“ sõnas Padar. „Uuenenud tootmise ja töötlemise struktuur annaks meile suuremad tootmis- ja töötlemismahud, investeerimisvõimekuse ja suutlikkuse müüa senisest kaugemale.“ 

Uue maaelu arengukava raames loob riik võimalused sektori arendamiseks läbi erinevate investeeringumeetmete. „Investeeringutoetused ei lahenda kriisi, kuid loovad võimalused olla tugevam järgmistel kordadel. Nüüd peavad ettevõtjad nende kasutamiseks tasuvad lahendused leidma,“ ütles Ivari Padar.

Põllumajandusministeerium liigub ministri kinnitusel maaelu arengukava rakendamisega kokkulepitud ajakavas ning esimesed investeeringumeetmed on kavas käivitada jaanuaris.

TAUST

Tänavu septembris teeniti Eestis toorpiima ekspordi eest 52% vähem raha kui aasta eest; või ekspordi väärtus langes 46%, vadakul 27% ja juustul 20%. Kui mullu eksporditi piima ja piimatooteid 33 erinevasse riiki, siis tänavu kaheksa kuuga on ekspordi sihtriikide arv kasvanud 42ni, millest 85% moodustavad EL liikmesriigid. 

Eesti piimanduse strateegia 2012-2020 seab eesmärgiks toota aastas ligi 1 miljon tonni piima, millest siseturg vajab poolt.