Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 13. november 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Muld: Kvoodikadumine toob kasvu

Eilsel Piimafoorumil leidis taaskord käsitlust piimakvootide teema, mis sest et kvoodid uuest aastast kaovad. Piimakvoote on rakendatud juba viimased 10. aastat.

1. aprillist 2014 alanud viimasel kvoodiaastal on Eestile määratud piima tootmiskvoot 692 926 tonnini, sellest 686 682 tonni tarnekvooti ning 6 244 tonni otseturustamiskvooti, mis on sama palju kui eelmisel kvoodiaastal.

PRIA esialgsetel andmetel täideti kvoodiaasta kuue esimese kuuga (perioodil aprill kuni september) tarnekvooti 378 tuhat tonni (7% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal) ning otseturustamiskvooti 1800 tonni.  Juulis toimunud iga-aastase kvoodi suurendamise taotlusvooru raames jagati reservist 273 piimatootjale 13,9 tuhat tonni täiendavat tarnekvooti ning 1200 tonni täiendavat otseturustamiskvooti. Kuna taotlusi kvoodi suurendamiseks oli reservis olevast kogusest kordades rohkem, siis rahuldati tootjate õigustatud taotlused tarnekvoodi puhul vaid 16% ulatuses ning otseturustamise puhul 19% ulatuses.

Trahv tuleks ajatada 5 aasta peale

Trigon Dairy Farming Estonia ASi juht Margus Muld sõnas EPKK Piimafoorumil, et ka nende ettevõtete tegevust mõjutab kvoodi kadumine kõvasti.

„Meie farmid toodavad ligikaudu 4,13% kogu Eestile eraldatud piimakvoodist. Piimakvoodi ületamine tuleb meie farmides just AS Väätsa Agro poolt, sest oleme suutnud tõsta piimakombinaati realiseeritavat piima üle 2500 tonni aastas, sama lehmade arvu juures,“ rääkis Muld. „Trahv on sattunud halvale ajale, turu olukord on keeruline. Meie soov valitsusele on, et kvoodiületustrahve ei rakendataks ELis. Kui piimakvoodi ületustrahvid ikka tulevad, siis tuleks trahvide maksmine ajatada 5 aasta peale.“

Kvoodikadumine toob kasvu

Edukatel piimaeksportijatel USAs ja Uus-Meremaal on suur keskmine karja suurus, mis võimaldab muuta efektiivsemaks nii tootmise kui ka tarneahela. Eesti on erand Euroopas, sest paistab silma samuti suurte piimafarmidega Euroopa keskmisega võrreldes. Piimakvootide kadumises näeb Muld vajadust veel rohkem kasvada ja panustada keskkonnasõbralikesse innovaatilistesse tehnoloogiatesse. 

„Piimakvootide kadumisel oleme plaaninud veel kasvada, laiendades olemasolevaid farme ja ostes uusi farme. Olemasolevate farmide mahutavust saab tõsta 3500 lüpsilehmalt 5350ni, kõige enam siis meie Väätsa farmis - 2200 loomalt 3300 loomani. Kaiu farmis 650 loomalt 1200 loomani ja Kärla farmis 650lt 850 loomani. See tõstaks Trigon Dairy Farming Estonia aastase päevase piima müügi ligi 150 tonnini, eeldades lehma kohta 10 tonni piimatoodangut aastas,“ selgitas Muld. „Trigon Dairy Farming Estonia eesmärk on kasutusele võtta ka keskkonnasõbralikke innovaatilisi tehnoloogiaid, mis lubaks jääkproduktide efektiivse kasutamisega oluliselt parandada tootmise kasumimarginaale.“

Tasub teada:

Viimasel kvoodiaastal on Eestile määratud piima tootmiskvoot 692 926 tonni.

Kvoodiületustasu suurus 100 kg piima kohta on 27,83 eurot.Kvoodiomanikud: 2014/15 kvoodiaastal on 680 tarnekvoodi ja 195 otseturustuskvoodi omanikku.Kokkuostjad: 2014/15 kvoodiaastal on  36 kokkuostjat.

Kuidas PRIA asja menetleb?

15.mai 2015 - kokkuostjalt laekuvad PRIA-le tootjate piimakogused ja piima rasvasisaldused.

PRIA korrigeerib iga tootja tarnitud kogust tegeliku rasvasisalduse ja baasrasvasisalduse vahe võrra järgmiselt:- kui piima keskmine rasvasisaldus ületab baasrasvasisaldust, suurendatakse tarnitud piima kogust 0,009% võrra iga grammi lisarasva kohta piima kg-s;- kui keskmine rasvasisaldus jääb baasrasvasisaldusele alla, siis vähendatakse tarnitud piimakogust 0,018% võrra iga puuduva grammi rasva kohta piima kg-s.

Tootjate individuaalsed üles- ja allapoole korrigeerimised summeeritakse, suuremast korrigeerimiste summast väiksema lahutamisel saadud vahe võrra liikmesriigi tegelikult tarnitud piimakogus kas suureneb või väheneb ja selgub tarnekvoodi lõplik täituvus. Kvoodiületamise tasu jaotatakse täielikult nende tootjate vahel, kes oma individuaalse kvoodi ületamisega riigi kvoodi ületamise põhjustasid.

Kasutamata kvoodikoguste ümberjaotamine:

Kasutamata kvoodikogus (täitmata kvoot + reserv) / ületatud kvoodikogus = vähendamiskoefitsient.PRIA avaldab vähendamiskoefitsiendi oma veebilehel hiljemalt 1. juuliks.

PRIA teavitab tasu kinnipidamise kohustusest ja selle suurusest kokkuostjat, kellele kvooti ületanud tootja lõppenud kvoodiaastal piima tarnis või teavituse esitamise hetkel tarnib. Mitmele kokkuostjale samaaegselt piima tarnimisel teavitab PRIA seda kokkuostjat, kellele tootja tarnis piima rohkem. Kokkuostjad vastutavad tootjatelt kvoodiületamise tasu kogumise ja riigile ülekandmise eest. PRIAle ülekantava kvoodiületamise tasu peab kokkuostja kinni alates juulist kvooti ületanud tootjale makstavast piimarahast, või kui see ei õnnestu, siis „muude asjakohaste vahendite abil kogutud summast“. Kui kokkuostja ei täida tasu kogumise kohustust, võib liikmesriik koguda tasumata summad otse tootjalt, ilma et see piiraks liikmesriigi kohaldatavaid karistusi sellise kokkuostja suhtes.

Kogutud summa kannab kokkuostja 1. oktoobriks 2015 PRIA määratud kontole. Tähtajaks tasumata summadelt arvestatakse intressi aastase määraga 3 kuu EURIBOR + 1%, kogutud intress jääb liikmesriiki. Liikmesriik kannab vahemikus 16. okt kuni 30. nov 99% riigi kvoodiületamise tasust EAGF-i, 1% jääb pankroti- jm juhtude katmiseks. Tähtajaks maksmata tasu suurus arvestatakse maha igakuistest EAGF ülekannetest.

Allikas: Põllumajandusministeeriumi peaspetsialisti Kalev Karisalu ettekanne Piimafoorumilt.

 

 

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960