Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 13. november 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Nabala kaitseala loomise ettepanek tehti juba 2010. aastal, kui see sai terava vastuseisu samas piirkonnas kaevandada soovivate ettevõtete poolt. Nelja aasta jooksul viidi Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi poolt läbi hulgaliselt uuringuid, et selgitada välja piirkonna loodusväärtused ning looduskaitseala moodustamise eeldused ja otstarbekus.

„Tänane valitsuse otsus annab kindluse, et Eesti üks mitmekesisem ja väärikam piirkond on hoitud. See otsus ei sündinud lihtsalt,“ kommenteeris keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. Võib öelda, et tegemist on Eestis ühe kõige enam uurituma alaga. „Koostöös ekspertidega oleme jõudnud otsusele, et olemasolevatest eraldi asuvatest kaitsealadest ei piisa, et kaitsta sealset tundlikku veerežiimi, kaitsealuseid ja ohustatud loomi ning linde,“ selgitas Pentus-Rosimannus.

Eksperdid on nelja aasta jooksul läbi viidud uuringutega kaardistanud Nabala piirkonna loodusväärtusi. Ekspertiiside kinnitusel on piirkonna väärtusteks kaitsealused ja haruldased taime-, looma- ja linnuliikide elupaigad, allikad ja allikalised alad.

Alal tervikuna on oluline tähtsus loodusliku mitmekesisuse säilimisel. Näiteks on ohus rikkumata allikasood, mida on meile alles jäänud vähe. Ebapiisav on ka liigirikaste madalsoode kaitse, sest Eestis on säilinud vaid ligikaudu kümme protsenti möödunud sajandi alguse madalsoodest. Liigirikaste soode suurimaks kahjustajaks on eelkõige maakuivendamine, millega mõjutatakse veerežiimi nii, et sood jäävad kuivale.

Nabala-Tuhala piirkonnas on alles ka vanu loodusmetsi, mis on koduks paljudele kaitsealustele liikidele. Näiteks elavad seal väga haruldased must-toonekurg ja väike-konnakotkas, viis teise kaitsekategooria linnuliiki ja kümneid teise kaitsekategooria taimeliike.

Üheskoos ekspertide ja kohalike elanikega on arutletud moodustatava kaitseala pindala ja kaitserežiimide üle. Nabala-Tuhala looduskaitseala ühendab tervikuks mitmed varem kaitse alla võetud looduskaitsealused objektid. Kaitseala pindala on 4628,7 ha, sellest 1044,4 ha on juba varem kaitse all. Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

Looduskaitseala koosneb kuuest sihtkaitsevööndist (kogupindala 2147,8 ha) ja kahest piiranguvööndist (kogupindala 2480,9 ha), reservaate ei ole. Märkimisväärne osa kaitsealast (ligikaudu 1040 ha) kuulub Natura 2000 võrgustikku ning kaitsealal leidub arvukalt loodusdirektiivi elupaigatüüpe ja liike.

Kaitseala asub Harju maakonnas Kiili vallas Sookaera, Arusta, Sõmeru, Piissoo, Kurevere ja Paekna külas, Saku vallas Sookaera-Metsanurga, Kirdalu ja Tagadi külas, Kose vallas Tammiku, Kata ja Tuhala külas ning Rapla maakonnas Kohila vallas Angerja, Urge ja Pahkla külas. Moodustatav Nabala kaitseala ei ole oma sisult uus, esimene selles piirkonnas asuv kaitseala loodi juba 1989. aastal.