Autor: Annika Kald • 27. november 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mölder: 2015. tootmisaastast ootame külla kosilasi, kes meile raha toovad

Äripäev uuris Aavo Möldrilt, miks aasta 2013 nii hästi läks tootjatele ja millline saab olema tulevik. 

Lõuna-Eestis tegutsev suur piimakarja-, lihaveiste, sigade ja teraviljakasvataja ning seemnearetaja Tartu Agro juht Aavo Mölder on kindel, et 2014. aasta tulemusi kokku lüües langeb see summa alla 300 miljoni euro.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Põhjus, miks hästi läks, oli Möldri sõnul piimandussektori käibe oluline kasv 2013. aastal. Eesti piimatootjad said eelmisel aastal kokkuleppe piimatöötlejatega, et neile makstakse vähemalt 97% Euroopa 28 riigi keskmisest piimahinnast ja seda jälgisid ka kõik. „Näiteks meie agros oli 2012. aastal piimatonni keskmine hind 303 eurot ja 2013. aastal 346 eurot ja neid hindu saab üle kanda ka kõikidele teistele Eesti piimatootjatele,” selgitas juht ja lisas, et nende ettevõte müüb piima 2% Eesti vabariigi piimatootmise mahust ja nii sea- kui ka veiseliha toodangust samapalju. Üle mitme aasta oli ka piimapulbri, juustu ja või hind maailmaturul korralik. Tavaliselt on tema sõnul olnud nii, et ühes kvartalis aastas on piimapulbri hind hea, aga ülejäänud aja vilets. Mullune aasta oli aga erinev ja hind oli hea üle poole aasta järjest.

Tartu Agro müüs 2013. aasta varasemaga võrreldes 13% enam ja kui mahu kasvule lisada ka hinnatõus, siis saadi piima eest 29% raha rohkem kätte. 2012. aastal oli kogutulem 3,46 miljonit eurot ja 2013. aastal 4,47 miljonit eurot. „Meie majandi kohta võin öelda, et oli veidi enam kui 1 miljon eurot tõusu,” tõdes ta.

„Aga Eesti on oma põllumajandussektori ettevõtted viimase 25 aasta jooksul sisuliselt nullist üles ehitanud, on palju investeeritud uutesse lautadesse ja seadmetesse, mullune aasta oli ka kuiv ja tänu sellele saadi kätte ka korralik sööt,” ütles Mölder ja toonitas, et pikaajaline töö oligi heade tulemuste taga.

Mölder lisas samas, et sealihasektor kiratseb juba kolmandat aastat järjest. Arvudena tõi ta välja, et enne kriisi läks Venemaale üle 220 000 siga, lihaks ümberarvestatuna on see 15 500 tonni liha. Täna on seis sisuliselt null Venemaaga. Praegu müüakse sealihatoodangut Leetu ja Lätti, aga hind on kolmandiku võrra madalam, kui Venemaale sai müüdud.

Tänavu piima eest kolmandik vähem eurosid

Tänaseks on Mölderi sõnul piimandussektori olukord aga juba kardinaalselt muutunud, piimapulbri hinnad maailmaturul on juunist tugevas langustrendis. „Kui veel esimese poolaasta keskmine piimatonni hind oli 370 euro peal, siis Eestis kukkus ta juuniks 325 euro peale ja tänaseks on piimatonni hind langenud 250 eurole. „Piimahinna languse peamine põhjus on Vene kriis, kus piimatoodete müük Venemaale on 100% kinni. See on meile nüüd ikka väga tõsine kriis ja see otsustab tänavuse teise poolaasta piima keskmise madalama hinna võrreldes 2012. aastaga,” selgitas ta.

„Sel aastal saime väga hea teraviljasaagi, meie majandis pole varem saadud 5,32 tonni teravilja hektarilt,” märkis Mölder. Raps läheb müügiks, aga suure osa ehk 75% teraviljasaagist tarvitavad nad oma loomade söödaks. Tartu Agro on tänavu näiteks investeerinud korraliku kuivatimajanduse arendamiseks 450 000 eurot, seda koos pangalaenudega. Lisaks on omavahenditest uuendatud sel aastal veel silotehnoloogiat 200 000 euro eest, kokku on tänavu investeeringuid tehtud 650 000 euro eest. „Praegu ma mõtlen, et neid investeeringuid ei olekski tohtinud esimesel poolaastal teha, siis oleks saanud kriisi kergemini üle elada,” tõdes Mölder.

Põllumajandusettevõtted ootavad ostjaid

„Rääkides parendustöödesse pandud summadest, siis pean ikka ütlema, et kriis on meie jaoks praegu väga tõsine. Päästetakse toidutöötlejaid, mitte otseseid toidu tootjaid,” tõdes ta ning lisas, et algtoidu tootja jaoks on olulised ju kodule lähedal olevad turud. Vaid teravilja annab kaugemale ka müüa, sest see ei lähe riknema.

„2015. tootmisaastast ootame külla kosilasi, kes meile raha toovad, sest meil tuleb selleks ajaks raha otsida ja teada tarkus on, et kui vähegi saad, siis ära panka mine,” ütles Mölder tõdedes, et elus on ikka kõik müügiks. Ta lisas, et majandamist raskendab ka tõsiasi, et põllumajandustoetuste tase kukub järgmisel aastal 40% arvestades täna teadaolevat infot. „Me järgime seda, et esimesena ei tohi ära surra, sest viimased jäetakse ellu,” kommenteeris Mölder.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960