27. jaanuar 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uus aasta tõi uue toetusteperioodi reeglid

Põllumajandussektorit puudutava olulise muudatusena 2015. aastal on uue Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse jõustumine. Sisuliselt reguleerib seadus põllumajandustoetuste rakendamist Eestis. Seadusega tehtud muudatuste hulgas on näiteks muudatused põllumajanduslike otsetoetuste süsteemis ja programmiperioodiks 2014-2020 loodud maaelu arengu toetuste rakendamise reeglistik. Toetuse saamise täpsustatud nõuded sätestatakse seaduse alusel kehtestatavate põllumajandusministri määrustega.

Osad toetused tulumaksustatakse

Põllumajandussektoris on toetustega seonduvalt oluline teada, et lisaks mõningatele üldistele muudatustele füüsilise isiku tulu maksustamisel ja tulumaksu tasumisel, on alates jaanuarist tulumaksuga maksustatud ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel makstav toetus. Tulumaksuseaduse muudatusega kõrvaldatakse põllumajandussektoris mõningat poleemikat tekitanud olukord, kus tulumaksuvabad on küll PRIA poolt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel füüsilisele isikule makstavad toetused, kuid ettevõtlusega seoses saadud PRIA toetused kuuluvad maksustamisele. Tähele tuleb panna, et alates jaanuarist rakendunud muudatus hõlmab ainult ühe seaduse alusel makstavaid toetusi.

Maagaasi aktsiisimäär tõusis 20%, biogaas sai aktsiisivabaks

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadusega tõsteti alates selle aasta algusest maagaasi aktsiisimäära 20%. Sellest aastast kehtiv uus määr on 28,14 eurot 1000 m3 kohta. Seadus näeb ette maagaasi aktsiisimäära täiendava tõstmise 20% võrra ka 2016. ja 2017. aastal. Uuena on aga samas seaduses sätestatud aktsiisivabastus biogaasile. Oluline on silmas pidada, et biogaasi täielik aktsiisivabastus on olemuselt riigiabi, mille andmine eeldab vastavate riigiabi reeglite täitmist.

Erimärgistatud vedelkütus sobib kütmiseks vaid 1. maini

Alates 2015. aasta jaanuarist lõpetati vedelkütuse erimärgistamise seaduse muudatuste kohaselt kerge kütteõli erimärgistatud kütusena kasutamise õigus kõigis sektorites. Eriotstarbelist diislikütust võib alates jaanuarist kasutada vaid põllumajanduses kasutatavates masinates, traktorites ja liikurmasinates ning kalalaevadega Eestis kalastamisel. Oluline muudatus põllumajandussektorile on, et kütmiseks (samuti soojuse ja elektrienergia tootmiseks) võib eriotstarbelist diislikütust kasutada vaid kuni 1. maini 2015 ehk kütteperioodi lõpuni. Vedelkütuse erimärgistamise seadusega kohustatakse isikuid, kes erimärgistatud kütuseid kütteainena kasutavaid, allesjäänud kütust võõrandama ühe kuu jooksul pärast erimärgistatud kütuse lubatud kasutamisaja lõppu. Võõrandada võib ainult kindlatele isikutele -  sellele, kellelt vedelkütus osteti või aktsiisilaopidajale.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muudatused

Vahetult enne 2014. aasta lõppu võttis Riigikogu vastu keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muudatused. Sellega lükati edasi seaduses sätestatud loamenetluse peatüki jõustumise aeg. Enne muudatusi pidi see jõustuma jaanuarist 2015, mil kava kohaselt pidid jõustuma ka uued keskkonnaõiguse eriosa seadused (sh veeseadus, jäätmeseadus, atmosfääriõhu kaitse seadus). See muudatus oleks puudutanud eelkõige põllumajandusettevõtjaid, kes ei tegutse keskkonnakompleksloa alusel, vaid väiksemas ulatuses ning vajavad oma tegevuseks näiteks välisõhu saasteluba ja vee-erikasutusluba. Muudatuse kohaselt seotakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse loamenetluse peatüki jõustumine vastava eriosa seaduse jõustumisega, kus tuleb sõnaselgelt sätestada keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kohaldamine.

Suurtootjatele peavad jälgima muudatusi tööstusheite seaduses

Suuremamahulise tegevusega põllumajandussektori tootmisettevõtetel võib olla oluline teada, et tööstusheite seaduse kohaselt enne 01. juunit 2013 käiku antud käitiste suhtes, mille käitamiseks ei olnud kompleksluba nõutav, kohaldatakse tööstusheite seaduse nõudeid alates 7. juulist 2015.

Ole kursis keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse arengutega

Tulevikku vaadates on põllumajandustootjatel oluline jälgida keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muudatuste menetlust Riigikogus. Juhul, kui Riigikogu jõuab selle koosseisuga muudatused vastu võtta, siis muutuvad eelnõu kohaselt alates 1. juulist 2015 linnu-, sea- või veisefarmi püstitamisel keskkonnamõju hindamise algatamise künnised. Juhul, kui Riigikogu koosseis seda enne oma volituste lõppemist vastu ei võta, langeb eelnõu siiski menetlusest välja.

Autor: Mirjam Vili