Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 26. jaanuar 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Särgava: Gruusia on veel avastamata maa

Peaministri visiidil Gruusias osales teiste ettevõtjate hulgas ka Saidafarmi juht Juhan Särgava, kes uuris, mis võimalused on seal meie piimatoodetele turu leidmiseks.

Äridelegatsiooni koosseisus oli 26 ärimeest erinevatelt elualadelt alates kütustest, logistikast, lõpetades IT, kinnisvara ja põllumajandusega. Visiidi põhjuseks oli eelkõige ärisidemete avardamine nende riikide suunal, kus meie majandussuhted vähem esindatud on.

„Majandussurutis on võrdlemisi laiaulatuslik ja kindlasti on tänuväärne tõsisemalt läbi vaadata need võimalused, mis siiani ei ole atraktiivsuselt esikohtadel olnud,“ selgitas Särgava. „See käik andis kindlasti suhetele tõsiseltvõetava iseloomu, mida oli märgata igal sammul alates paraadvastuvõtust lennuväljal.“

Põllumeeste teemasid oli võimalus käsitleda põllumajandusministri esimese asetäitja hr. Nodar Kereselidzega.

„Gruusia näitab igal sammul, et neil on soov olla tõsiseltvõetav kõigis neis suundades, mis puutub ühinemist meie st. Euroliidu majandusruumiga. Visiidil kohtusin veel piimatöösturite Nikotoz Beniadze ja Vaja Brodseliga, kellega külastasime koos kohalikku piimatööstust ja tutvusime väljamüügi näidetega ketikauplustes,“ ütles Särgava.

 

Grusiin on hinnatundlik ja elatustase riigis madalPuudust tuntakse kvaliteetsest piimast. "Kvaliteetse piima eest tasutakse suurusjärgus 0,55 kuni 0,6 eurosenti liitri kohta. Niisamuti olid piimatoodete letihinnad valdavalt kallimad meie analoogtoodete hindadest. Suurema müügimahuga olid kindlasti odavamad tooted ja suhteliselt napilt olid esindatud kallimad, kõrgemalt väärindatud kaubad,“ rääkis turusituatsioonist Särgava.

Koostöö on võimalik aga keerukasSärgava sõnul arutati koostöövõimalusi piima töötlemisvõimaluste edendamiseks nende maal ja meie piimatoodete võimalikku eksporti Gruusiasse.

 

 

 

 

 

„Raskuspunkt seisneb kaubatee pikkuses ja keerukuses, millest siiani ainuvõimalikuna tundub teekond Poti sadamasse. Seal on ka tollivaba eritsoon, kus põhimõtteliselt saab kaupu hoida ja edasi delegeerida nii Gruusia, kui ka teiste lõunamaade suundades. Äririski kõrgendab asjaolu, et tarnida saab sisuliselt merekonteineriga ehk siis 25 kuni 40 tonni korraga ja teekond on aeganõudev,“ selgitas Särgava.

Gruusia pangad valmis koostööks

Kohalike pankade laenuintressi tase on 9%, mis eeldab kõrge kasumlikkusega kaupa või teenust.

„Kohalikud investeerimis- ja kaasfinantseerimisfondid on küll abivalmid ning lubasid aidata riske hinnata ja pankadele tarvilikke selgitusi toota, kuid tuntava ja veenva kasumlikkuse olemasolu on hädavajalik, muidu äri ei tule,“ võttis Särgava teema kokku.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960