Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 13. veebruar 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Eesti toidusektorile on sanktsioonide mõju olnud suur, kuid oleme suutnud asjakohaselt reageerida,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar. „Sanktsioonide kehtestamisest möödunud napi poole aasta jooksul on ettevõtted teinud ümber oma äriplaane. Riik on omalt poolt aidanud ettevõtjaid uutele turgudele minemisel, samuti oleme suutnud käivitada Euroopa Liidu toetusmeetmed meie piimatootjatele.“

Padar rõhutas, et kriis toidusektoris pole möödas ja nii ettevõtjad kui ka riik peavad nägema tõsist vaeva, et hoida sanktsioonide mõjud kontrolli all. „Siin on kaks olulist aspekti: uued turud ja põllumajandustootjate tootmispotentsiaali hoidmine. Uute turgude otsingud Aasia suunal on juba andmas esimesi tulemusi – ettevõtetel on võimalik piimatooteid viia Indiasse, esimesed lepingud on tehtud Jaapani ettevõtetega ning oleme tulemuslikult tegutsenud Hiina turu suunal, millele sisenemine on veelgi keerukam,“ ütles Padar.  

Täna maksti Eesti piimatootjatele välja Venemaa sanktsioonide mõjude leevendamiseks Euroopa Komisjoni poolt Baltimaadele eraldatud erakorraline abi. Kokku maksti 720 Eesti piimatootjale ligi 6,9 miljonit eurot. „Samuti oleme teinud taotluse Vabariigi Valitsuse reservfondist piimakarjakasvatajatele 2,8 miljoni euro eraldamiseks, et töökohad maapiirkondades ei satuks löögi alla,“ lisas Padar.

Venemaa kehtestas eelmise aasta 7. augustil embargo Euroopa Liidust, USAst, Austraaliast, Kanadast ning Norrast pärit looma- ja sealihale, puu- ja köögiviljadele, linnulihale, kaladele, juustule, piimale ja piimatoodetele.