Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 16. veebruar 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

01.01.2015 seisuga omasid Eesti Erametsaliitu kuuluvate metsaühistute liikmed kokku 241 574 ha metsamaad, mis moodustab Eesti erametsadest juba ligi neljandiku.

Eesti Erametsaliidu juhatuse esimehe Aira Tossu hinnangul on selline areng positiivne kogu ühiskonnale laiemalt: „Sisuliselt on tegemist organisatsioonilise taristuga, mis võimaldab tulemuslikult levitada parimaid praktikaid säästvast metsade majandamisest, on oluline eeldus rohemajandusele üleminekuks ja kliimapoliitika elluviimiseks. Ei saa jätta mainimata ka ühistegevusega kaasnevat otsest kasu metsaomanikule - paremat hinda oma puidule ja kvaliteetsemat metsa ülestöötamist“.

Metsandusliku ühistegevuse edendamist on peetud prioriteediks ka Eesti Metsanduse Arengukavas aastateks 2011-2020. Sellest lähtuvalt on riik Eesti Erametsakeskuse kaudu toetanud ühistegevust, sh rühmanõustamist ja metsaühistute koolimetsade tegevust rohkem kui 0,3 miljoni euroga aastas.

„On hea tõdeda, et ühistegevus areneb ja toetustel on soovitud mõju“ tõdes Eesti Erametsaliidu tegevdirektor Liina Laineveer. „Samas on pikk tee veel käia. Ligi 90 000 metsaomanikust on organiseerunud alla 10%. Näeme potentsiaali, et see näitaja oleks 25%.“

Eesti Erametsaliit on teinud erakondadele ettepaneku jätkata ühistegevuse toetamist, samuti kaaluda tulevikus mõnede riigi funktsioonide üleandmist ühistutele, et vähendada riigi halduskoormust.