Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 17. veebruar 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi professor Tiina Nõges selgitas, et tema juhitud teadlaste kollektiiv on saavutanud rahvusvaheliselt läbimurdelist edu madalate järvede toiduahelate kompleksuuringutes, sh näidates ripsloomade ja metaani rolli järve toiduahelas. „Mikroobseid toiduahelaid on maailmas väga vähe uuritud ning üldjuhul protistide rolli järvede toiduahelates üldse ei vaadeldagi,“ ütles Nõges, kelle hinnangul võib nende ainuraksete tähtsus olla suuremgi kui hulkraksel zooplanktonil. „Võrtsjärves on ainuraksetel väga tähtis roll ning tõenäoliselt on see nii ka mujal maailmas, ent sarnaseid uuringuid pole lihtsalt läbi viidud.“

Töö Võrtsjärvel on näidanud, et ilma ainurakseteta jääksid kalavastsed seal nälga ja seega võib mikroobsetest toiduahelatest otseselt sõltuda kalapõlvkondade tugevus. Lisaks on töörühma komplekssed toiduahela uuringud tõestanud, et metaan võib madalates järvedes olla oluline veeorganismide süsinikuallikas. Arvestades madalate järvede suurt osakaalu kogu maailmas võivad saadud tulemused muuta senist arusaama globaalsest süsinikuringest.

Tiina Nõges, limnoloogiakeskuse teadur Helen Agasild ja limnoloogiakeskuse vanemteadur Priit Zingel said preemia tööde tsükli „Järvede mikroobsed toiduahelad“ eest.