28. veebruar 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti Maaülikooli üliõpilasesindusel täitus veerandsada aastat

22. veebruaril täitus Eesti Maaülikooli üliõpilasesindusel 25 tegutsemisaastat ning juubelit tähistati pidulikult Eesti Üliõpilaste Seltsi majas.

Teeme väikese tagasivaate ajas, et teada saada, kuidas üliõpilasesindus alguse sai. Ajalehest Põllumajanduse Akadeemia 25. jaanuari 1990. aasta numbri esilehelt leiame artikli „Lõpuks ometi!“. Just sealt leiab esimesed ametlikud viited sellele, kuidas ja millal pandi alus praegusele üliõpilasesindusele:

„Uusaasta 15-ndal päeval said mehhaniseerimisteaduskonnas kokku ligi 30 EPA üliõpilast. Kuna olid tulnud tuntud-teada aktivistid – nagu vanasti öeldi, siis rippus midagi õhus.“

Eesmärgid ja põhimõtted

Mis oli see ajend, mis need aktivistid ikkagi kokku kutsus? Ühtne seisukoht oli, et on vaja majanduslikku organisatsiooni, mis aitaks üliõpilastel oma elu korraldada ja üldises valitsevas kaoses esindaks tudengeid rektoraadi poolel, kui vaja, ka kõrgematel tasanditel. Ametlikult loodi Eesti Põllumajanduse Akadeemia üliõpilasvolikogu (ÜV) 22. veebruaril 1990. Ülikooli rektori oli sel ajal Olev Saveli ning esimene ÜV esimees Imre Sams.

Juba siis oli must valgel kirjas, et ÜV liige on kohustatud esindama EPA üliõpilaskonda ja kaitsma tema õigusi asutusvälistes suhetes ning see kõige tähtsam ning peamine kohustus on jäänud püsima tänini.

Tol ajal koosnes ÜV saadikutest, kes olid delegeeritud igalt erialalt ühe saadiku näol eriala üliõpilaste otsusele põhjal. Saadikute hulgast valiti kolm vanemat, kes olid ÜV esindajad ja töö juhtijad.

25 koosseisu mälestusi

Nüüdseks on esindusel olnud 25 koosseisu.  Aegade jooksul on tehtud struktuurilisi ning korralduslikke muudatusi, näiteks olid varem esinduse valimiste nimekirjad üleülikoolilised, kuid praegu on iga instituut esindatud ning vabad kohad täidetakse paremusjärjestuse alusel.

Valimised toimuvad iga aasta kevadsemestril ning üliõpilasesinduse koosseisus on 15 liiget. Mitu korda on arutletud selle üle, kas esinduse liikmete arv peaks olema suurem, seda eelkõige aja- ja inimressursi puuduse tõttu, mis on vaevanud igat koosseisu.

Senini on aga jõutud järeldusele, et tähtsam on panustada kvaliteedile, mitte kvantiteedile. Iga koosseis on jätnud endast maha jälje, mõned suuremad ja sügavamad, kuid eranditult kõik neist on olnud vajalikud ning viinud edasi. Näiteks 2002/2003. aasta koosseisu kuulunud Marika Saar, praegune Elva abilinnapea, meenutab, et just nende ajal said tudengiteatmikud praktilisemaks ja populaarsemaks, kui lisati infole ka kalendermärkmik.

„Tegeletud sai ka tõsiste probleemidega. Koostöös Tartu Ülikooliga korraldasime Raekoja platsil meeleavalduse sotsiaalhoolekande seaduse vastu, mis ei lubanud ühiselamu elanikul saada toimetulekutoetust. Saavutasime edu ka võitlusel tudengisõbralikumate bussiliinide eest.“

Kuid eelkõige annab üliõpilasesindus võrratud kogemused ja paneb paika elu põhitõed. Ene Ahas,1995/1996. aasta koosseisu liige, tunnistab: „Üliõpilasesindusse kuulumise ajal tehtu andis ka teatava annuse enesekindlust ja teadmise, et kui midagi kogu hingest tahta, siis on kõik võimalik.“

Praegune SEB juhatuse esimees Riho Unt on aga veendunud, et just üliõpilasesinduse töös osalemine andis talle karjääritõuke: „See kogemus õpetas mulle asjaajamist, suhtlemisoskust, organisatsiooni ülesehitamist, eelarvestamist, rahateenimist ja andis juhtimiskogemuse. Seal tekkis tööandja vastutus ja professionaalse organisatsiooni ehitamise kogemus, sotsiaalne võrgustik ja tutvused. See aga omakorda on võimaldanud kiiremini jõuda selleni, mida hiljem elus olen saavutanud.“

Tunnustused ja aastapäevaraamat

Juubelipeol anti traditsiooniliselt üle ka üliõpilasesinduse tunnustused. Selleks, et tänada neid, kes on üliõpilaste heaks teinud rohkem, kui neilt oodatakse, annab üliõpilasesindus välja teenetemärke. Veerandsaja juubeliaasta teenetemärk, järjekorras 57., anti Eesti Maaülikooli õppeosakonna juhatajale Anneli Lorenzile. Tunnustused jagati välja ka 2014. aasta üliõpilassõbralikele õppejõududele.

Juubeliks anti välja üliõpilasesinduse aastaraamat, kus on kõikide koosseisude kõrval trükitud ära meeleolukat lugemist pakkuvad endiste liikmete meenutused oma üliõpilasaegadest. Üliõpilasesindus seisab jätkuvalt väärtuste eest, mis pandi paika juba 25 aastat tagasi, ning seni, kuni meie seas leidub aktiivseid ning missioonitundega inimesi, püsib esindus kindlalt ning vankumatult, et seista kogu üliõpilaskonna heaolu eest.

 

 

Autor: Mareli Ots

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960