Autor: Kadrin Karner • 17. märts 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Piim peab tulema tugevalt ja tervelt loomalt. Ma panen suurt rõhku loomade tervisele," ütleb Heli. Ka oma meeskonna on ta üles ehitanud loomi kõrgelt hindavatele inimestele. "Sa ei saa loomadega töötada, kui sul pole nendega sidet. Olen proovinud ka meie meeskonna just "loomainimeste" peale üles ehitada."

Aasta piimakarjakasvataja juhib nelja farmi tööd

Heli ütleb, et on enda ja oma tööga praegu väga rahul. "Kogu aeg on väljakutseid - kõigepealt Hummuli uue farmi ehitamine ja siis Peri."Kuigi ta sai tunnustuse just töö eest Peri POÜ karjaga, on tema hoole all tegelikult nelja farmi noorkari ja piimalehmad. Heli juhtimisel on kõikide farmide töösüsteemid ja meeskonna tööülesanded ühesugused ning nii ei ole tema sõnul põrmugi raske seda kõike juhtida. "Ükskõik kuhu ma lähen, ma tean täpselt, mida mingil hetkel farmides tehakse ja mida peaks tegema."Heli ärkab hommikul kell viis, et enne pere tõusmist paar tundi vaikuses töötada. Talle meeldib suuremat süvenemist vajavad tegemised ära teha just varahommikul, peale mida asub ta läbi käima farme, kus tema hoolt saavad tunda enam kui 2000 lehma. "Alustan alati kõige lähemal asuvast farmist, vaatan ära söötmise, käin farmijuhi ja velskriga lauda läbi ning sõidan siis edasi. Ka meie intervjuu ajal on Heli teel Hummulis asuvasse farmi. Ta ütleb, et püüab vajalikud telefonikõned alati autosõidu ajaks jätta, et farmis viibides maksimaalselt sealsetele tegemistele keskenduda.Praktikad välismaal andsid suure kogemuse

Enne, kui Helist aastate eest Põlva Agro loomakasvatusjuht sai, töötas ta farmijuhina ning veel enne seda, olid tema hoolealused hoopis sead. "Ma olen lapsepõlvest peale loomadega tegelenud. Mu isal oli väike talu ja ma ise olen talutüdruk," pruugib Heli seda sõna ilma igasuguse tagamõtte või irooniata. Peale üheksandat klassi läks ta Vana-Võidu Kõrgemasse Põllumajandus Kooli ning veetis teise kursuse Soomes õppides ja praktiseerides. Ta räägib, kui teistsugune oli tollal Soome põllumajandus Eestis tegutsenud kolhoosidest ja sovhoosidest. "Sealne töösse suhtumine oli väga erinev meie omast. Soomes töötades pidid hingega asja juures olema, kõik töötasid iseendale. Mulle andis Soomes õppimine väga suure kogemuse,"  lausus Heli.Teine võimalus välismaal õppida ei lasknud ennast samuti kaua oodata, ning nii veetis Heli kaks aastat Taanis, kus muuhulgas õppis ühe semestri ka kohalikus kolledžis. "Taanis ja Soomes olin pühendunud sigadele. Ma olin kindel, et minust saab seainimene. "Ühel hetkel tegi ta aga tööelus kannapöörde ning läks ajalehest leitud töökuulutuse peale Põlva Agrosse, kus kohtus oma mentori Jaak Hindrikusega ning sai veelkord välismaal õppimas käia. Seekord USAs. Jaagu mõjusid Heli töösse suhtumises ja juhtimisstiilis on tuttavate sõnul siiani näha. Heli peab end üsna karmi käega juhiks: "Kui juhid aga lased igal ühel teha, nagu ta heaks arvab, siis asi ei toimi," ütleb ta.Teine teda enim mõjutanud inimene on Eva Kõomägi. Kui üldiselt on põllumajandus ikka suures enamuses tugevate meesjuhtide pärusmaa, vajame lisaks meestele rohkem selliseid naisi nagu Eva, arvab Heli. "Eva on minu eeskuju sellest, et naine saab ka läbi lüüa, kui ta seda ise tahab. Tema oli ka see, kes mind edasi liikuma tõukas."Heli on oma valdkonnas väikestviisi legend

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko ütleb Helist kõneledes, et tegemist on väga võimeka juhiga, kel on ülevaade kogu tootmistsüklist ja tööprotsessidest."Ta on kindla ja tugeva käega juht. Võimalik, et tema alluvuses ei ole väga kerge töötada, aga oma inimesi hoiab ja hindab ta väga,"  lausus Bulitko.Heli on oma valdkonnas väikestviisi legend. Bulitko sõnul on noored farmijuhid, kes Heli käe all töötanud või praktiseerinud, väga hinnatud ka teistes ettevõtetes.Kõik alustatu saab lõpetatud

Enam kui 10 aastat Heliga tööalaselt  ja väljaspool tööd kokku puutunud Pilleriin Puskar ütleb, et Heli on väga aus ja rõõmsameelne inimene, kes suudab ka keerulise olukorra lahendada nii, et viimasena jääb õhku positiivne toon. "Ta on hästi nõudlik enda ja teiste suhtes ning väga järjekindel. Kui ka kohe tulemust ei tule, tema järgi ei anna, vaid võtab selle homme uuesti ette."Kes teeb see jõuab

Heli entusiasmi on märganud ka tema tütar, kes läks ema eeskujul põllumajandust õppima. "Ma teen õiget asja, kui mu laps ütleb, et tahab olla nagu mina," sõnab ta.Tööst vabal ajal on Heli aktiivne võrkpallur, lööb kaasa külaelu edendamises ning on teinud kaasa Lutsu külaseltsi suveteatris. "Ma pole kunagi kuulnud Heli ütlemas, et ma ei viitsi," sõnab Pilleriin ja lisab, et Heli jõuab nii palju teha võib-olla ka seetõttu, et ta on väga osav ajaplaneerija. Puskar toob Helist rääkides välja ka selle, et ta ei vaata kunagi vaid kitsalt oma valdkonda vaid väärtustab kogu tootmisahelat põllust piimani.Kommentaar:

Loomadega tegelevad inimesed on erilisedPeri Põllumajanduslik OÜ juhatuse liige Eero Timmermann

Loomadega tegelevad inimesed on erilised inimesed ja sellel ametikohal ei saa töötada ja olla edukad ilma loomi armastamata. Oleme Heliga koos töötanud viis aastat. Selle aja jooksul oleme saanud headeks kolleegideks ja sõpradeks. Helil on juhi ja kolleegina kindlasti kohusetundlik, järjekindel ja kriitiline. Kuna toorpiima tootmine protsessi ja tsüklina on pikk, siis Heli puhul ongi ehk võtmeteguriks see, et ta oskab ja tahab protsessi tervikuna jälgida ja nõuab igas elemendis maksimaalset pühendumist ja kvaliteeti. Südamega töötegijad väärivad tunnustustMaaelu Edendamise SA juhatuse esimees Raul Rosenberg

Kui inimene teeb oma tööd korralikult ja teeb seda südamega, siis on ta igal juhul tunnustamist väärt. "Tahame näidata teistele sama valdkonna ettevõtjatele ja ettevõtete töötajatele inimest, kes on eeskujuks teistele, kellelt nõu küsida või kelle tootmist tasuks vaatama minna. Laiemas tähenduses on tunnustamine oluline ka selleks, et näidata üldsusele, et meil on Eestis selline valdkond olemas ja inimesed teevad seal oma tööd rõõmuga. See suurendab tõenäosust, et ka noored valivad loomakasvataja eriala, sest tegemist on valdkonnaga, mis loob Eestile lisandväärtust. Võime alati välja mõelda uusi huvitavaid erialasid aga oma inimeste toitmine on meie riigi kohus ja meil on selleks ka hea ressurss maa näol olemas.TAUST

Peri Põllumajanduslik OÜ moodustati 1991. aastal. Hetkel on osanikeks 148 ettevõtte endist ja praegust töötajat. Peri Põllumajanduslik OÜ põhitegevusaladeks on veise- ja linnukasvatussaaduste tootmine ja müük ning taimekasvatussaaduste tootmine. Taimekasvatustoodang läheb peamiselt loomadele söödaks, rapsitoodang müügiks.2013. a. müügitulu 4 146 748 eurot2013. a. puhaskasum 215 691 eurot2012. a. müügitulu 3 769 389 eurot2012. a. puhaskasum 504 151 eurot