24. märts 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Inglise ökonoomik William Stanley Jevons (1835-82) on läinud ajalukku testiga, mille kaudu ta jõudis üldistuseni, et inimene on võimeline korraga meeles pidama kuni seitset ühesugust objekti, kõrvalekaldega pluss-miinus kaks ühikut.

Sellest teadmisest huvitavam on viis kuidas selle teadmiseni jõuti. Nimelt valis Mr. Jevons juhusliku arvu ube, viskas need kasti ja näitas neid katsealustele vaid hetkeks (et ei jõuaks loendada). Peale seda pidi katsealune pakkuma kui mitu uba on kastis. Tulemused: mitte kunagi ei eksita kui kastis on 3-4 uba, vahel on eksimusi kui kastis on viis uba. Kui kastis on kümme uba siis eksiti pooltel juhtumitel ja enamasti oli tulemus vale kui oli vaja arvata ära viieteistkümne oa arv. Kokku 1027 katse tulemusel jõuti üldistuseni „7 pluss–miinus 2 objekti“. Uuringu tulemused avaldati ajakirjas „Nature“ 9. veebruaril 1871 aastal.

See 130 aastat tagasi tehtud katse on üks paremini korratavaid katseid teadusajaloos. Miks sellest rääkida?

Alati kui avaneb lauda uks ning nähtavale ilmub 60 või 380 või 840 pealine piimakari on nad esimesel hetkel konsulendile kui juhuslikult valitud hulk ube Mr. Jevons´i testis.Selleks, et karja toodangunäitajate analüüsi kaudu jõuda järelduste ja soovitusteni on lisaks vaja läbi käia järgnev küsimuste-vastuste ahel:

Milline on piimatoodangu suhteline seisund? Kas eelmisel ja üleeelmisel aastal lüpsti vähem või rohkem? Kui erinevad või sarnased on kontrollüpsi ja tangiproovi näitajad? Millal proove võetakse?Milliste loomade toodang on liiga madal? Millised olid uuslüpsi alguse toodangunäitajad? Kui pikalt on loom lüpsnud?Millised on haiguste või kõrvalekallete mõju? Mastiidid (kliinilised, subkliinilised), lonked, ainevahetushäired? Pikenenud poegimisvahemik?

Nagu näete, on veel enne, kui jõutakse sööda ja söötmiseni, lisandunud kokku ca. kümme faktorit mis tõstavad „ubade arvu“ kastis 60X10 või 380X10 või 840X10 tasemeni sõltuvalt sellest, millise lauda ukse avame.

Ülaltoodud näide iseloomustab kui kiiresti kasvab põhjuste paljusus ja analüüsi keerukus ja kui kiiresti lõppeb inimese enda võimekus situatsiooni analüüsida. Tõsi – on veel üks raskesti defineeritav parameeter – intuitsioon. See on tunnetuslik oskus laudas toimuvat tajuda. Paraku seda alati ja kõiges ning kõigile ei jätku.

Hulk andmeid istuvad küll andmebaasides, kuhu neid muudkui juurde salvestatakse, kuid ei taaskasutata otsuste langetamiseks ega tegevuste juhtimiseks. Nii esitataksegi iga kuu raamatupidamise infot lootes, et tehes samu tegevusi, mis eelmine aasta saavutame siiski planeeritud tõusu. Aga ei pruugi! Siinkohal viitasin ärianalüüsi konsultant  Andres Kukke sõnadele, millele ma ise kahe käega allakirjutan. 

Mida enam me tahame teada, seda enam andmeid tekib. Mida enam andmeid tekib, seda raskem on seal orienteeruda. Probleemist üle olemiseks on vaid üks viis – korralik andmete analüüs. Selleks ei pea ennast IT lahenduste soetamisel vigaseks maksma – piisab ka sellest kui tehakse infovajaduse kohta analüüs ning näiteks konsultant korjab vajalikud andmed kokku ning analüüsib neid enda vahenditega.

Autor: Karel Kuningas