Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 1. aprill 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Üle 10 000 mastiidiproovi tehtud

Märtsikuus analüüsiti Eesti Põllumajandus­loomade Jõudluskontrolli ASi laboris 10 000. piimaproovi mastiiditekitajate esinemise osas.

Eesti Põllumajandus­loomade Jõudluskontrolli ASi laboris alustas 2010. aastal udarapõletiku haigustekitajate määramist Mastiit 12-nimelise testiga. Paraku põhjustavad udarahaigusi veel mitmed mikroobiliigid lisaks testitavatele ja mõned olulised haigustekitajad võivad seetõttu diagnoosimata jääda.

Lahenduseks on testi täiendus, mis võimaldab nüüd määrata udarapõletikku põhjustavat 15 mikroobi ja penitsilliiniresistentsust iseloomustavat ensüümi – beetalaktamaasi. Täiendatud test määrab piimast mükoplasmade (sh Mycoplasma bovis), pärmseente ja vetikaliste põhjustatud udarapõletikud. Testi lisatud udarapõletiku haigustekitajad võivad esmapilgul tunduda haruldased, kuid nende levik piimakarjades on siiski märkimisväärne. Kõikidele lisatud haigustekitajatele on iseloomulik allumatus traditsioonilisele antibiootikumiravile, sest need haigustekitajad ei ole bakterid! Sellest tulenevalt põhjustavad need korduvaid, kroonilisi udarapõletikke, mis toovad karjale suurt majanduslikku kahju.

TASUB TEADA

Mükoplasmade, pärmseente ja Prothotheca spp. levikuks on ideaalsed märjad, mustad ja soojad keskkonnatingimused. Kroonilised udarapõletikud, mis ravile ei allu, kõrge SRA karjas ning vähenenud piimatoodang võivad olla just nende haigustekitajate olemasolu tunnuseks.

Tuleb alati meeles pidada, et piimaproovide võtmine kas üldpiimast või udaraveerandist peab olema ülipuhas ja proovivõtmiseks vajalikud nõud steriilsed. Mida vähem satub piimaproovi väliskeskkonnast mikroobe, seda usaldusväärsem on labori vastus. Vastasel juhul on tegemist raisatud rahaga, sest proovivastust ei ole võimalik tõlgendada. Jahutipiima uurimine on tungivalt soovituslik kõikidele piimafarmidele, sest annab kõige laiema ülevaate karja lehmadest, lüpsmisest ja keskkonnast. Uuringu järel saab kavandada edaspidiseid tegevusi juba vastavalt konkreetse karja olukorrale.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960