Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 6. aprill 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Otsetoetuste taotlemisel on olulisi muutusi

2015. a saab taotleda ühtset pindalatoetust (ÜPT), kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust (rohestamine), noore põllumajandustootja toetust, puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust,  väikepõllumajandustootja toetust ja tootmiskohustusega seotud loomatoetusi  (ammlehma, piimalehma  ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetust).

Varem heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste (HPK) nõudeks olnud minimaalne hooldustööde tase põllumajandusmaal on saanud toetusõiguslikkuse nõudeks. - Kui põld jääb hooldamata, siis taotleja selle põllu eest toetust ei saa. Lisandus ka aktiivse tootja nõue: kui taotleja tegeleb lennujaamade, veerajatiste, alaliste spordiväljakute või puhkealade haldamisega, raudtee- või kinnisvarateenuste osutamisega või üksnes metsamajandamisega ning tema eelmise aasta või taotlemise aasta eeldatav otsetoetuste summa on üle 5000 euro, siis tuleb esitada aktiivse tootja lisavorm tõendamaks aktiivseks põllumajandustootjaks olemist.

ÜPT taotleja peab täitma järgmisi rohestamise nõudeid:  põllumajanduskultuuride mitmekesistamise nõue, 5% põllumaast ökoalaks jätmise nõue ja püsirohumaa säilitamise nõue (varasemalt HPK nõue).

Muutus toetusõigusliku maa määratlus. Alates 2015. a arvatakse toetusõigusliku põllu hulka põllumajandusministri 10. märtsi 2015. a määruse nr 22 alusel deklareeritud maastikuelemendid ja põld, kus ühe hektari kohta ei kasva rohkem kui 50 puud.

Täiesti uued on noortele põllumajandustootjatele suunatud toetus (NPT), väikepõllumajandustootja toetus (VPT) ning puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus (PKV).

NPT-d saavad taotleda kuni 40-aastased ÜPT toetuse taotlejad. Toetust makstakse kuni 39 ha eest maksimaalselt viis aastat. Väikestel põllumajandustootjatel on ainult 2015. a võimalik taotleda viieks aastaks VPT-d, mis asendab kõiki teisi otsetoetuseid. Toetuse soovija peab mais esitama pindala-  või loomatoetuste taotluse ja lisaks 1.-15. augustini VPT taotluse. Toetust makstakse kuni 1250 eurot, isegi kui otsetoetuste kogusumma oleks rohkem kui 1250 eurot. Väiketootja skeemiga liitunud taotleja ei pea täitma rohestamise ja nõuetele vastavuse nõudeid.

PKV toetust makstakse vähemalt  ühel hektaril kasvatatavate toetusõiguslike kultuuride eest.

Loomatoetuste vastuvõtt toimub erandkorras pindalatoetustega samal ajal. Toetatavad on väikesed ammlehmade, piimalehmade, uttede ja kitsede karjad.

MAK 2007-2013 toetused

Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetmete kohustusi alustada ei saa, jätkata saab ainult olemasolevat kohustust:

1.Põllumajanduslik keskkonnatoetus:

•keskkonnasõbraliku majandamise toetus (KSM);

•mahepõllumajandusliku tootmise toetus (MAH);

•kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (Sangaste);

•ohustatud tõugu looma pidamise toetus (OTL);

•poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (PLK);

2. Loomade karjatamise toetus (LKT).

MAK perioodi 2014-2020 toetustest

Uue perioodi toetustest saab keskkonnasõbraliku majandamise (KSM), piirkondliku mullakaitse (MULD) ja keskkonnasõbraliku aianduse (KSA) toetust taotleda vaid e-PRIA kaudu.

KSM toetus jätkub ka uuel perioodil ja nõuded on suures osas samad, kuid põhipaketis on mõni oluline muudatus. Ristõielisi põllumajanduskultuure võib samal põllul uuesti kasvatada peale 3 aasta möödumist; vähemalt 15% teraviljade (v.a mais ja tatar) sügisesel ja kevadisel külvipinnal kokku peab kasutama sertifitseeritud teraviljaseemet.

Lisandunud on kolm valitavat lisategevust:

Täiendav veekaitse lisategevus, mille puhul peab vähemalt 50% kogu majapidamise toetusõiguslikust maast hoidma talvise taimkatte all.

Mesilaste korjealade rajamise lisategevuse toetust saab taotleda teatud korjetaimedele, mille põllu ääres hoitakse mesilasperesid.

Põllulindude soodustamise lisategevus, mille puhul võib alates teisest kohustuseaastast jätta püsirohumaad üle aasta niitmata.

Uut MULD-toetust saavad taotleda vaid KSM toetuse kohustust omavad taotlejad. Kohustus on 5-aastane. Toetatakse turvas- ja erodeeritud muldade hoidmist püsirohumaa või viljapuu- ja marjaaia all.

Uuest perioodist on aiandus kaasatud toetuskavva KSA meetmega, mis jaguneb kaheks alammeetmeks: keskkonnasõbralik puuvilja- ja marjakasvatus ja keskkonnasõbralik köögivilja-, ravim- ja maitsetaimekasvatus ning maasikakasvatus. Puuvilja- ja marjakasvatus on 5-aastase kohustusega, mille nõuete hulgas on feromoonpüüniste kasutamine, bioloogilist mitmekesisust suurendavate elementide paigaldamine, reavahede rohukamaras hoidmine, kaitseheki rajamine jne. Köögivilja-, ravim- ja maitsetaimekasvatus ning maasikakasvatus on 1-aastane toetus, mida saavad taotleda KSM kohustust omavad taotlejad. Köögivilja-, ravim- ja maitsetaimekasvatuse puhul on keelatud kasutada glüfosaate, maasikakasvatuse puhul on nõutud multši kasutamine ridade peal ja reavahed peavad olema kas multšiga kaetud või rohukamaras.

Kohalikku sorti taimede kasvatamisel toetatakse senisele „Sangastele“ lisaks kartuli „Ando“, põldherne „Mehis“, põldoa „Jõgeva“ ja valge ristiku „Jõgeva 4“ kasvatamist, samuti on toetavate kultuuride hulgas 43 viljapuu- ja 12 marjasorti.

Ohustatud tõugu loomade pidamise toetuse raames toetatakse uuel perioodil peale seniste tõugude ka  Eesti tõugu vuti kasvatamist. Uuendusena  saab taotleda lisatoetust jõudluskontrollis osaleva või eelmisel aastal puhtatõulise järglase andnud Eesti maatõugu lehma või tõuraamatusse kantud Eesti maatõugu pulli pidamise eest.

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse puhul on uuel perioodil määratletud nelja tüüpi niidud ning karjatamise ja niitmise korral on toetusemäärad erinevad.  Muutusid mõned tähtajad, näiteks niidetav kooslus peab olema niidetud 1. septembriks ja niide peab olema ära veetud taotluse esitamise aastale järgneva aasta 1. aprilliks. Karjatamise tähtaeg on 1. oktoober. Puisniidu ja muu niidu kooslustele, kuhu on moodustatud taotleja avalduse alusel põllumassiiv, saab taotleda ka ühtset pindalatoetust, kuid ei saa taotleda teisi MAK pindalapõhiseid toetusi. 

Mahepõllumajanduse toetuse osas on palju muudatusi. Nüüd on kaks alammeedet: mahepõllumajanduslikule tootmisele üleminek ja mahepõllumajandusliku tootmisega jätkamine. Ülemineku kõrgema määraga toetust saavad mahapõllumajandusega alustavad ettevõtted kuni kahel esimesel kohustuseaastal, edasi saavad nad mahepõllumajandusega jätkamise toetust. Kohustus on endiselt 5-aastane ja toetuse nõuded on mõlemale alammeetmele samad. Uuendusena saab taotleda sertifitseeritud maheseemnega teravilja ja/või kartuli kasvatamisel kõrgema ühikumääraga toetust.

Uutena kehtivad viljavahelduse nõuded: samal põllul ei või kasvatada teravilja kauem kui 3 aastat ja sama liiki põllukultuuri või köögiviljakultuuri kauem kui 2 järjestikusel aastal. Ristõielisi põllumajanduskultuure võib samal põllul uuesti kasvatada peale 3 aasta möödumist. Lisaks peab kasvatama vähemalt 20% kogu ettevõtte põllumaal liblikõielisi põllumajanduskultuure. Vähemalt 20% kogu ettevõtte põllumaast tuleb hoida 1. novembrist kuni järgneva aasta 31. märtsini põllumajanduskultuurist koosneva talvise taimkatte all.

Natura 2000 toetusel põllumajandusmaale ja erametsamaale nõuete osas muutusi ei ole.

Loomade heaolu toetus on nüüd 1-aastane toetus, mida saab taotleda alla 6 kuu vanustele vasikatele, üle 6 kuu vanustele veistele, hobustele, sigadele, lammastele ja kitsedele ning munakanadele. 

allikas: PRIA