Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 9. aprill 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kõige pikaajalisemat mõju Eesti põllumajandus- ja toidusektorile avaldab kindlasti mullu augustis üleöö Venemaa poolt Euroopa Liidu toidukaupadele kehtestatud sisseveokeeld. Mõju liikmesriikidele oli erinev. Raskemini said pihta Venemaaga piirnevate riikide toidutootjad, kelle jaoks on idanaaber olnud läbi aegade üks loomulikke turge. Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnangul on embargost tulenev turumuutuse mõju Eesti põllumajandus- ja toidusektorile ligi 150 miljonit eurot aastas. Samas polnud sanktsioonid Eesti jaoks enam väga suureks üllatuseks, sest meie piima- ja kalatoodangu sissevedu oli Venemaa hakanud piirama juba 2013. aasta lõpust alates.

Sanktsioonid on Eesti toidusektorile rasked, kuid oleme suutnud neile asjakohaselt reageerida. Ettevõtted on teinud ümber oma äriplaane, riik aga on aidanud ettevõtjaid uutele turgudele minemisel. Samuti oleme suutnud käivitada Euroopa Liidu toetusmeetmed meie piimatootjatele.

Kriis pole kindlasti möödas ja peame nägema tõsist vaeva, et hoida sanktsioonide mõjud kontrolli all. Siin ongi olulised kaks märksõna: uued turud ja põllumajandustootjate tootmispotentsiaali hoidmine.

Uute turgude otsingud Aasia suunal on juba andmas esimesi tulemusi – ettevõtetel on võimalik viia piimatooteid Indiasse, esimesed lepingud on tehtud Jaapani ettevõtetega ning oleme tulemuslikult tegutsenud Hiina turu avamise suunal. Tootmispotentsiaali hoidmiseks ja sanktsioonide mõju leevendamiseks oleme saanud Euroopa Komisjonilt Eesti piimatootjatele eritoetust ligi 6,9 miljonit eurot. Uutele turgudele ja kodumaise turu arendamisele keskendub ka 2014. aastal ette valmistatud Eesti toidu tutvustamis- ja müügiedenduskava aastateks 2015–2020. See sisaldab mitmesuguseid meetmeid

Eestis toodetud toidu ausse tõstmiseks. Kava esimene pääsuke lasti lendu suvisel laulupeol „Aja puudutus. Puudutuse aeg“, kuhu toidusektor rajas esmakordselt laulupidude 145-aastases ajaloos Eesti toidu väljaku. Väga suure tähelepanu osaliseks sai Eesti toit mullu jaanuaris Saksamaal Berliinis, kus olime maailma ühe suurima toidumessi Grüne Woche partnermaa. Eesti toit viidi messil ligi poole miljoni külastaja ja 5000 ajakirjaniku ette.

2014. aastal said paika uue maaelu arengukava ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi sihid ja rajad aastani 2020. Järgmiste aastate jooksul investeerime põllumajanduse ja kalanduse arengusse üle kahe miljardi euro. See raha tuleb arukalt investeerida, et oleksime toetusperioodi lõpul praegusest märksa konkurentsivõimelisemad.

Ja ikkagi, vaadates tagasi aasta õnnestumistele ja raskustele, peab tõdema, et iga mure avab uue horisondi. Poolteist aastat tagasi oli Venemaa turg meie toidutoodangule valla. See ei sundinud meid pingutama, et leida pikaajalisemaid ja stabiilsemaid turge. Hiina, Jaapani, India jt turud olid intellektuaalselt huvitavad mõtted, mitte igapäevase töö siht. Kui meid saadab seal edu, siis pole kriisi raisku lastud.

Jõudu ja edu!

Ivari Padar

Põllumajandusminister aastatel 2014-2015

Autor: põllumajandus. ee