Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 16. aprill 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uurisime Eesti kolmelt suurimalt väetisemüüjalt - Baltic Agrolt, Scandagra Eestilt ja Oilseeds Tradelt, miks selline olukord tekkis ja kuidas põllumehed peaks toimima, millal oleks õige aeg oma põldudele vajalik väetis ära tellida ning milline on tänavu kevadel väetisehind.

Baltic Agro ASi põlluväetiste tootejuht Mihkel Salum selgitas, et need põllumehed, kes jätsid väetiseostu kevade algusesse, neil võis tekkida probleeme, sest tõsi on see, et siis oli valik kindlasti väiksem kui novembris-detsembris-jaanuaris aga päris otsa pole nende firmal NPK põhiväetis küll kunagi saanud. “Arvan, et põllumeeste kurtmise põhjus on selles, et sel hooajal lükkasid väga suur osa põllumehi oma ostuotsused hilistalve - kevade peale ning alates veebruarist oli tõesti tunda väga suurt ostuhuvi. Aga müügifirmad ei suutnud enam tarnelepinguid piisaval määral teha. Meie ettevõtte näitel saan öelda, et 2014. aasta 15. jaanuaril oli meil sõlmitud väetiste müügilepinguid mahus 53 000 tonni. Sel aastal, 15. jaanuaril, oli meil müügilepinguid ainult 33 000 tonni ehk ainult 61 % eelmise aasta tasemest. Mõistagi eeldasime ka meie sel hetkel et müügimaht kevadhooajaks kokku jääb oluliselt madalamaks, kui eelmisel aastal,” selgitas Salum. “Tänaseks oleme sõlminud lepinguid rohkem kui eelmisel aastal aga uute koguste ostmine ja logistika nii hilisel tellimisel on üsna peavalu tekitav. Kahe nädala jooksul, 1. aprill – 15. aprill, võtame vastu 4 väetise laeva, lisaks tuleb kaupa ka vagunitega – kõik see kaup tuleb ülikiiresti klientidele laiali vedada.”

Scandagra Eesti ASi väetiste tootejuht Mikk Tagel aga väidab, et see oht on olnud alati, et teatud väetisevalemid saavad mingil ajal otsa, kuid Scandagra Eesti ASi valikust on saada kõiki väetisi, nii NPK- kui erinevaid lämmastikväetisi. „Üldine soovitus põllumeestele on alustada väetiste planeerimise ja hankimisega varakult ning mitte jätta seda liiga hilja peale. Mida varem alustada planeerimisega, seda suurem võimalus on valida erinevate väetiste vahel, leidmaks oma tingimuste jaoks parim variant. Teine pool on logistika – väetiste tarnija peab suutma tarnida väetise õigeks ajaks põllumehe juurde. See kõik aga on aeganõudev ning kui juhtuks selline olukord, kus kõik põllumehed kas tellivad või soovivad väetist kätte saada alles kevadel enne külvi, siis füüsiliselt ei ole võimalik kogu seda mahtu lühikese ja piiratud aja jooksul käidelda. Seega veelkord – et kõik sujuks nii põllumehele ja väetisemüüjatele, on alati mõistlikum alustada väetiseostuga pigem varem, kui hiljem, ning seda mõlema osapoole jaoks,“  ütles Tagel.

Oilseeds Trade ASi müügijuht Meelis Fink peab põhjuseks põllumeeste ettevaatlikku suhtumist. „Ilmselt olid kõik müüjad sel aastal väetiste ostmisega tootjatelt väga ettevaatlikud, kuna põllumehed on peale saagikoristust öelnud, et nii hullu olukorda pole juba aastaid olnud – vilja hind madal, piima ja sealiha hinnad olematud. Tavaliselt sellises olukorras vähendavad kasvatajad oluliselt ostetava väetise kogust ja üritatakse nn miinimumprogrammiga hakkama saada, sellest ka väetise vahendajate tagasihoidlikkus kauba tellimisel. Põhiväetised on meil kõik laos olemas ja täiesti saadaval aga hinnad on juba veidi kõrgemad nüüd sisse tulevatel partiidel,“ lisas Fink.

Millal siis on õige aeg oma väetiste ostutehingud teha ja miks?

Meelis Finki sõnul on õiget aega raske öelda aga esimesed ostjad kevadväetistele on juba kohe peale saagikoristust septembris, juhul kui hinnad tunduvad sobivat. Kindel on vaid see, et need esimesed ostjad saavad igal juhul selle mida tahavad ja ka õigeks ajaks.

Sama arvab ka Mikk Tagel. „Tänasel päeval on tingimusi, mis mõjutavad väetise hinda otseselt ja kaudselt, väga palju - toorme hind, poliitiline olukord, valuutakursid (USD-EUR vaheline kurss), nõudluse/pakkumise suhe maailmas jne. Viimastel aastatel on üldine trend olnud pigem selline, et need põllumehed, kes teevad oma väetiseostud järgmiseks kevadhooajaks eelneval sügisel, on olnud võidumehed,“ sõnas Tagel. „Eks väetiste maaletoojad annavad endast parima, et teha sisseostulepingud võimalikult õigel ajal, saamaks meie põllumeestele parim hind. Kuid nagu igal äril, on ka sellel omad riskid, mis ei ole väikesed. Seega kui põllumehed on valmis varakult sügisel väetisi aktiivselt ostma, on ka meil suuremad võimalused teha sisseostu tehingud suuremas mahus juba sügisel. Antud juhul tekib seos jällegi Logistika-Ladu-Tarned, sest kui sügisel liigub sisse suur hulk kaupa, siis on sellest mingi osa vaja ka kiirelt välja saata.“

Mihkel Salum tõi näitena välja osa Baltic Agros tehtud väetisestatistikast ja see näitas, et 15-nest eelnevast aastast 13-l aastal olid oktoobris - detsembris kevadväetised odavamad kui veebruaris -aprillis. “See statistika ütleb, et soodsaim aeg kevadeks väetise ostud teha oleks just periood oktoobrist detsembrini. Samas just eelmine ja üle-eelmine aasta olid sellised kus märtsis - aprillis olid hinnad kas odavamad või samal tasemel kui eelneval sügisel. Kerge soovitus põllumeestele, et võib ka riske hajutada ja ostud teha näiteks 2/3 osas sügisel ja 1/3 osas kevadel,” pakkus lahenduseks Salum.

Kust tuleb väetis Eesti põllumehele?

Väetiseturul on pakkumises palju erinevaid tooteid. Samuti on väetis kaup, mis vaatamata praegustele suhetele Venemaaga, just sealt suures osas tuleb. Uurisisme kelle väetist meie suurimad väetisemüüjad müüvad.

“Meie suurimad partnered, väetise tootjad, on Venemaalt Uralchem, Phosagro ja Rossoshi väetisetehas, palju ostame ka Yaralt – nende kaup tuleb Soomest, Hollandist ja Inglismaalt ning palju ostame ka Leedust Arvi tehasest. Juba paar aastat on kehtinud suhe, et kogu vajaminevast väetisest tuleb 1/3 Venemaalt ja 2/3 Euroopast,” rääkis Salum. “Venemaalt ostudega on lihtne ja keeruline samaaegselt – nende tooted on tuntud ja suhteliselt hea kvaliteediga. Vene tootjad ise tahavad meile müüa aga keeruline on just logistika – kogu kaup, mis tuleb vagunitega, saabub siia läbi Läti ja seega Vene väetise müügihinnast läheb kuskil 12 eur/tonn Läti transiidiettevõtetele. Otsetarneid rongidega Venest Eestisse veel ei toimu. Kui kaup üle Valga/Valka piiri tuleb, siis suuremates raudteejaamades veetakse see kohe autodega põllumeestele kätte. Ja kui kaup tuleb laevadega, siis samuti veetakse autodega otse põllumeestele. Sellist suurt nn. väetiseterminaali meil kasutada ei ole, see oleks seotud lisakuludega.”

Üheks suurimaks tarnijaks Scandagra Eesti ASi jaoks on YARA AB. „Nendelt on meie tootevalikus nii NPK- väetised põllule ja köögiviljale, kui ka lämmastikväetised (puhas lämmastik või lämmastik koos väävliga – YaraBela Axan). Lisaks teeme koostööd Venemaa tootjatega. Jooksva aasta järgi võib öelda laias laastus, et 40-45% väetistest on tulnud Euroopast ning 55-60% väetistest Venemaalt,“ lisas Tagel.

Oilseeds Trade on toonud väetist ka Hiinast. “Väetis tuleb meil põhiliselt Venemaalt ja Poolast. Venemaa  puhul siis Acroni, Phosagro, Uralchemi, Eurochemi ja Rossoshi tehastest. Poolast tehastest Fosfan  ja Grupa Azoty Tarnow ja Police tehastest. Kõige kaugem koht, kust väetist ostame, on Hiina,“ kommenteeris Fink.

Mis mõjutab väetiste hinda?

Meelis Fink toob välja põhilised väetiste hinna mõjutajad, milleks on  tooraine, kütus, pakkumise-nõudluse suhe jne. „Nagu ikka tootmises. Eks väetisetehased vaatavad ka vilja hinda mingil määral – kui hinnad on ülal, siis saavad ka nemad rohkem raha küsida,“ täpsustas Fink.

Mikk Tageli sõnul mõjutab väetise hinda samuti toorme/gaasi hind. „Samas viimase aasta jooksul on gaasi hind langenud, kuid väetise hind tõusnud, seega tänapäeval ei saa kütuste (gaas, nafta) hinda otseselt üks-ühele väetise hinnaga samastada. Praegusel ajal mõjutab väetise hinda pigem üleüldine poliitiline olukord ning nõudluse-pakkumise suhe. Kui nõudlus Aasia ja Ameerika turul on suur, siis on tehastel kasumlikum toota suurtes kogustes nendesse piirkondadesse. Samuti mõjutab põhiväetiste hinda täna USD-EUR vaheline kurss, kuna toorainete hinda arvestatakse dollarites,“ ütles Tagel.

Mihkel Salumi väitel mõjutab siiski kõige rohkem väetiste hinda nõudlus, mis omakorda tuleneb teravilja ja muude põllukultuuride hindadest. Kui teravilja maailmaturu hinnad on kõrged, siis ka nõudlus väetiste järele tõuseb ning loogilise jätkuna tõusevad ka väetiste hinnad. Samas on kindlasti põllumehed märganud, et kui teravilja hinnad langevad, siis väetise tootjad pole mitte varmad väetise hindu alandama.

“Ukraina-Venemaa sõda ei ole väetiste hindu palju mõjutanud. Siiski märgata seda on. Tänu rubla nõrgenemisele on Venemaa tootjate huvi meile oma kaupa müüa kasvanud,” ütles Salum ja tõi välja veel olulise muutuja ehk väetise hinnamuutust põhjustava dollari kursi. “Sel väetise hooajal on kõige suurem mõjutaja olnud USD/EUR kursi muutus. Kui võtame aluseks väetise ostuhinna 300 USD ja vaatame selle EUR hinna dünaamikat, siis on hinnatõus väga suur:

01. juulil 2014 maksab väetis piiril 219 EUR

31. oktoobril 2014  - 240 eur/tonn

31. jaanuaril 2015  - 265 eur/tonn

Ja näiteks 6. aprillil 2015 - 277 eur/tonn.

See on 58 eur/tonn ehk tervelt 26,5% kallim kui 1. juulil 2014.”

Hinna tõus viimasel aastal on toodete lõikes erinev. “Aasta tagasi olid NPK väetise hinnad mõnevõrra madalamad aga enamus N-väetistest jälle mõnevõrra kallimad. Keskeltläbi sel aastal on siiski väetis natukene kallim kui eelmisel, 2014 aastal,” lisas Salum.

Meelis Fink arvab samuti, et sellel aastal on hinnad veidi tõusnud EUR/USD kursi tõttu ning tipp-hooaja nõudluse tõttu, samas väetise liigiti on see erinev, umbes 5-6%. 

Mikk Tagel aga sõnas, et hinnatõus on võrreldes eelmise kevadega keskeltläbi 5-10%, oleneb millisest ajahetkest mõõta. „Ka toodete lõikes on hinnatõus olnud erinev. Kuid näiteks Kaaliumkloriid on võrreldes eelmise aasta sama ajaga läinud odavamaks ning lämmastikväetistest Ammooniumsulfaat (NS 21-24) on jäänud samasse hinnaklassi,“ täpsustas Tagel.

TASUB TEADA

Kuidas hinnatakse väetiste kvaliteeti?

Mihkel Salumi arvates peaksid väetise müüjad olema oma selgitustöös aktiivsemad kui praegu. “Igal väetisel peab olema sertifikaat, mis näitab väetise tegelikku sisaldust. Alati tasub küsida seda sertifikaati müüjate käest. Samuti ei ole väetisemüüjatel ületamatult raske soetada väetise näidised klientidele näitamiseks, sest visuaalselt saab üsnagi edukalt hinnata väetise kvaliteeti. Põhilised parameetrid väetise kvaliteedi hindamiseks peale keemilise koostise, on graanulite suurus ja tugevus, mahukaal, väetise granulomeetria ja võimalik tolmu sisaldus. Kehtivad tavalised füüsikareeglid: suurem, raskem ja ümaram graanul lendab kaugemale; nõrk ehk pehme graanul võib tekitada tolmu ja laotamisel ketaslaoturiga puruneda; ebaühtalse suurusega graanulitega väetisega (nt väetis sisaldab graanuleid läbimõõduga alates 1 mm kuni 5 mm) pole kindlasti võimalik saada ligilähedaseltki sama head laotamise kvaliteeti kui ühtlase granulomeetriaga väetisega (nt 90% väetisest on suurusega 3 – 4 mm),” soovitas Salum.

Kuidas oleks võimalik hoida kokku raha väetiste pealt?

1.       Võrrelge väetiste koostist ja väetiste hindu sellest vaatepunktist, et palju ja milliseid toiteelemente teie 1 hektar saab ja palju see hektari kuluks teeb.

2.       Keskenduge kvaliteetsele laotamisele – head väetise füüsikalised omadused + väga hea laotustehnika + laotamise ühtlikkuse pidev kontroll – see tagab toitainete jõudmise iga taimeni ja seega väetise efektiivse kasutamise ning kõrge saagi!

3.       Eestis on rida põllumehi kes juba aastaid saavad talinisu saake 10 tn/ha ning talirapsi saake 5 tn/ha ringis. Taimekasvatuse tsükkel on 1 aasta ning pidevalt ise katsetada ja riskida on aeganõudev ja kulukas protsess. Küsige nõu nii kolleegidelt-põllumeestelt ja müügifirmade agronoomidelt!

allikas: Mihkel Salum

ÜKS KÜSIMUS:

Kui suur on teie firma osa Eesti väetiseturul?

Mihkel Salum, Baltic Agro AS: Täpseid andmeid kahjuks ei ole aga arvame et Eesti turul müüdi eelmisel aastal 210 000 – 220 000 tonni mineraalväetisi ning meie osa selles oli 90 000 ehk umbes 42% on meie turuosa.

Mikk Tagel, Scandagra Eesti AS: Scandagra Eesti AS turuosa väetisemüügis on ca. 19-20%, seda eelmise hooaja andmete põhjal.

Meelis Fink, Oilseeds Trade AS:  Olenevalt aastast 20-25%.