Autor: Tiiu Annuk • 13. mai 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Põlluinfo: Taimekaitsetööd kuhjuvad ühele ajale - mida teha? 

Taimede kasv on viimasel ajal nii kiire, et taimekaitsetööd kuhjuvad kõik ühte perioodi. Paljude toodete kasutusaeg hakkab kohe läbi saama või on juba saanud. Mida siis teha?

Kuidas määrata kasvufaasi?

Talinisul on Lõuna-Eestis suures osas esimene kõrresõlm tekkinud ja teine kõrresõlm arenemas. Põhja-Eestis on taimede areng pisut maas, kuna oli põuane ja taimed on alles nüüd õige kasvuhoo sisse saanud, seega talinisu alles võrsub või on kõrsumise alguses. Kuidas aga täpselt määrata kasvufaasi, on paljudele ikkagi segane. Järgnevalt proovin seda selgitada.

Valige välja tugevam võrse, eemaldage altpoolt ümber kõrre olevad lehed. Kui kõrresõlm on moodustunud, siis on see silmaga näha. Et aga selgeks teha, millise faasiga täpsemalt tegu, lõigake terava noaga kõrs pikuti pooleks. Praegu on paljudel juba näha ka teist kõrresõlme. Kui sõlmede vahe on vähemalt 2 cm, siis on teravili faasis 32 ehk teise kõrresõlme faasis. Kui sõlmede vahe on väiksem, on faas 31-32 ehk teravili on esimese ja teise kõrresõlme vahel, seega on aega teha veel neid taimekaitstöid, mis on mõeldud kuni teise kõrresõlmeni ehk faasini 32. Pähikualge on selleks ajaks juba päris suur.

Faas 31 ehk esimese kõrresõlme faas on siis, kui esimene kõrresõlm on mullapinnal märgatav ja vähemalt 1 cm kaugusel võrsumissõlmest. Kui aga võrsumissõlme ja esimese kõrresõlme vahe on väiksem, on faas 30 ehk kõrsumise algus, kus pea asub võrsumissõlmest vähemalt 1 cm kaugusel. Võrsumise lõpust – kõrsumise algusest hakkab moodustuma pähik. Pähiku moodustumise faasis ei tohiks taime nälga jätta, seetõttu on hea anda sel ajal lisatoiteaineid, sest kogu kõrsumise ajal toimub ka pähiku areng.

Kui teie taimede kasvufaas on sealmaal, et kõrresõlm on moodustunud, siis ei tohiks enam dikambat sisaldavaid tooteid nagu Banvel ja Lintur kasutada, samuti on Attribut’i kasutusaeg ümber.

Lisaks hakkab Cycocel’i (Stabilan, CCC) kasutamise aeg talinisul läbi saama. Soovitan seda kasutada eelkõige võrsumisfaasis, et suurendada produktiivvõrsete arvu ja tugevdada juurestikku. Väga hilises faasis Cycocel’i kasutamine võib kahjustada teraviljapähikut. Kui soovite siiski toodet veel kasutada, tuleks vähendada kulunormi – näiteks 0,4-0,5 (0,75) l/ha. Parim lahendus on sel juhul kasutada kuni teise kõrresõlmeni (faas 32) Cycocel’i paagisegus Moddus 250 EC’ga või Trimaxx’iga. Segus vähendada mõlema toote kulunormi – näiteks 0,4 l/ha Cycocel + 0,2 l/ha Moddus. Nii vähendate võimalikku Cycocel’i kahjulikku mõju pähiku arengule ning saavutate mõlema toote efektiivse toimimise. Peale teist kõrresõlme Cycocel’i mitte kasutada.

Esimeses ringis, kuni kasvufaasini 32, lühendatakse ja tugevdatakse efektiivselt olulisi alumisi kõrresõlmi ning lisaks soodustatakse juurestiku arengut. Kui te jätate Cycocel’i kasutamata, siis ainult Medax Top’i hilisemal kasutamisel ei ole võimalik kompenseerida Cycocel’i varast toimet alumistele kõrresõlmedele. Olukorra leevendamiseks on soovitatav kasutada Medax Top’i jagatuna. Preparaadi kulunorm on minimaalselt 0,5 l/ha, kuid parem on siiski kasutada 0,75 l/ha. Teine pritsimine võiks toimuda umbes kaks nädalat hiljem, tavaliselt kuni lipulehe ilmumiseni, hiljemalt lipulehe lõpliku lahtrirullumiseni. Teise pritsimise toime avaldub keskmistel ja ülemistel kõrresõlmedel, tagab edasise kõrre lühendamise ja tugevdamise ning seeläbi väheneb lamandumisrisk veelgi. Kui te otsustate siiski pritsida ühe korra, ei tohiks kulunorm jääda alla 0,75 l/ha. Registreeritud kulunorm talinisule, tritikalele, rukkile ja taliodrale on 1,0-1,5 l/ha.

Alates kõrsumisfaasist kasutatakse kasvuregulaatoritena ka Moddus 250 EC’d kulunormiga 0,3-0,4 l/ha nii rukkil, tritikalel kui talinisul. Trimaxx’i on lubatud kasutada ka taliodral kulunormiga 0,2-0,4 l/ha. Kõrsumise alguses (faas 31-32) koos fungitsiidiga võib kasutada Moddus 250 EC’d ja Trimaxx’i vähendatud kulunormiga 0,2 l/ha, kuna fungitsiidid võimendavad kasvuregulaatori mõju ja seeläbi võimaldavad vähendada kulunormi. Hilisemates kasvufaasides tuleb norme tõsta, et saavutada soovitud efekti, tooteid võib kasutada kuni lipulehe ilmumiseni. Neid võib segada paljude fungitsiidide, herbitsiidide, insektitsiididega, kasvuregulaator Cycocel’iga ja vedelväetistega.

Alates teisest kõrresõlmest kuni ohete nähtavale ilmumiseni on kasvuregulaator Cerone kasutamise aeg, kusjuures rukkil võib seda kasutada juba esimesest kõrresõlmest. Preparaadi kasutamisel taimed juurduvad paremini, mis soodustab varustamist toitainetega, kõrre seinad muutuvad tugevamaks, kaks ülemist kõrresõlme jäävad lühemaks ja vili lamandub vähem. Taimed on tugevamad ja elujõulisemad ning annavad kõrgemat saaki. Kulunormid talinisul ja tritikalel 0,5-1,0 l/ha, taliodral 0,75-1,0 l/ha ja rukkil 1,0 l/ha. Cerone kasutamisel tuleks jälgida, et ei pritsitaks liiga hilja, kui vili hakkab pead looma. Cerone’t ei tohi segada herbitsiidide ja mineraal-väetistega, kuid võib segada fungitsiidide ja insektitsiididega.

Jahukaste ründab

Esimesi jahukaste nakkuseid olen eelmise nädala alguses juba avastanud, seega tasub käia kontrollimas. Esimese fungitsiidiga pritsimise aeg on käes (T1). Jahukaste esmaseks tunnuseks on valged seeneniidistiku laigud. Kirme koosneb seeneniidistikust ja lülieoskandjatest, millest lülistuvad lahti eosed. Idanemine, nakatumine ja eoste moodustumine toimub soodsates tingimustes 7-10 päevaga. Arenguks optimaalne temperatuur on +15…+22 °C, mis arvestades tänaseid ilmastikutingimusi on väga soodne. Kõige vastuvõtlikum on teravili just kiirel kasvuperioodil. Nakatumist soodustavad ühekülgne väetamine, taimiku tihe seis, suur niiskus ja madal temperatuur. Vajadusel kasutage fungitsiide, näiteks sobivad selleks Archer Turbo, Epox Top, Falcon.

Tuulekaer on tärganud

Tuulekaer on tärganud ja Tombo WG’ga pritsimine on täies hoos, kuna toodet on lubatud kasutada kuni teise kõrresõlmeni (faas 32). Rukki-kastehein ning tuulekaer on enamlevinud umbrohud teraviljas, mis põhjustavad pritsimata jätmise korral olulise saagikao. Tombo WG spetsiaalmärgajat Dassoil’i tuleb lisada paagisegule kulunormiga 0,5 l/ha, teiste märgajate kasutamisel võib efektiivsus kõrrelistele jääda nõrgaks. Tombo WG kulunorm on 0,15-0,2 kg/ha, millest väiksemat soovituslikku kulunormi võib kasutada sel juhul, kui probleemiks on rukki-kastehein, kui aga tuulekaer, siis alla 0,2 kg/ha pole soovitatav kasutada. Tombo WG puhul kehtib täisnormi 0,2 kg/ha puhul kasutuspiirang, seega kui sellel põllul on plaanis järgmine aasta kasvatada uba või hernest, kasutage tuulekaera tõrjeks teist toodet, näiteks Axial’i või Puma Universal’i. Rapsi ja teraviljakülvidega probleeme pole, ei sügisel ega järgmise aasta kevadel. Tombo WG’d ei ole soovitatav segada kasvuregulaatoritega ja vedela lämmastikuga, kuna võib põhjustada teraviljal kahjustusi. Seevastu fungitsiididega segamisel üldjuhul probleeme pole, siiski ei soovita spiroksamiini sisaldavate toodetega segada, kuna on täheldatud kultuuri kahjustamist. Segamisel soovitame eelistada ühe või kahe toimeainega fungitsiidi võimalike kahjustuste vältimiseks.

Rapsi kahjustavad hiilamardikad

Kõrgemad temperatuurid ja päikesepaisteline ilm on hiilamardikad aktiivsemaks muutunud ja nad kogunevad rapsile. Mardikad söövad õielehti ning augustavad õiepungi, kahjustades nii sigimikku, tolmukaid kui ka õiepõhja. Selle tulemusena õiepungad närbuvad ja kuivavad. Emased munevad õiepungadesse, igasse 1-8 muna. Planeerides hiilamardika tõrjet, tuleb see kindlasti ära teha enne õitsemist, sest kui õis on avanenud siis putukas enam sinna ei mune.

Õitsemiseaegselt tõrjume vajadusel kõdra-peitkärsakat. Tõrjekriteeriumiks loetakse, kui ühel taimel on õiepungade algfaasis 1-2 hiilamardikat või vahetult enne õitsemist 4 hiilamardikat. Sel juhul tuleks alustada tõrjega kohe.

Enne õitsemist on hiilamardikate vastu registreeritud mitmeid preparaate. Kontaktsetest toodetest sobivad näiteks Karate Zeon 0,1-0,15 l/ha, Kaiso 50 EG 0,15 kg/ha, Fastac 50 0,2-0,3 l/ha, Decis Mega 0,125-0,15 l/ha, Mavrik 2F 0,2-0,4 l/ha. Samuti on kontaktne toode Avaunt kulunormiga 0,2 l/ha, mis annab sarnaselt süsteemsetele toodetele pikema kaitse, kuna toimeaine läheb vahakihti ning püsib seal kuni 14 päeva. Avauntiga kokku puutunud naeri-hiilamardikad lõpetavad mõne tunni möödudes söömise, muutuvad liikumatuteks või nende liigutused on koordineerimatud ning lõpuks nad surevad 1–3 päeva jooksul. Avaunt on tõhus naeri-hiilamardikate vastu, kes on muutunud resistentseks püretroidide (Fastac 50, Decis Mega jt kontaktsed tooted) suhtes. Sobib kasutada nii suvi- kui talirapsil ja rüpsil. Avaunti ei või kasutada, kui põllul on õitsvad taimed ning mesilased ja teised tolmeldavad putukad lendlevad aktiivselt.

Süsteemsetest toodetest on hiilamardikate vastu lubatud kasutada kolme toodet: Plenum 50 WG, Proteus OD ja Biscaya. Plenum 50 WG toimeaine imendub kiiresti rohelistesse lehtedesse ja kandub süsteemselt kogu taime sisse.

Preparaadi toimel tekib naeri-hiilamardikal hüperaktiivsus, tagajalgade halvatus, koordinatsioonihäired, toitumishäired ja lõpuks putuka hävimine. Kuna tema mõju putukale on võrreldes teiste insektitsiididega aeglasem, ei sure putukad kohe. See aga ei tähenda, et hiilamardikad rapsi edasi kahjustaks, vastupidi, nad lõpetavad toitumise ja ei kahjusta enam taime. Kes ei suuda taluda seda, et putukad edasi elavad ja kohe ära ei sure, võivad lisada paagisegusse mõnda kontakset toodet, mille mõju avaldub koheselt. Plenum 50 WG kulunorm on 0,15 kg/ha. Kuna toode on ohtlik mesilastele ja kimalastele ei tohi seda samuti kasutada taimede õitsemise ajal. Plenum on kasutamiseks ainult suvi- ja talirapsil.

Ära koonerda tõrjeainega

Putukate tõrjel on oluline jälgida, et ei vähendataks kulunormi. Sellega teeme nö karuteene endale, soodustades resistentsete putukate populatsioonide arengut, kuna väiksema kulunormi puhul võib juhtuda, et osa putukate populatsioonist jääb ellu, tuues järglastena ilmale uue põlvkonna tugevama vastupanuvõimega isendeid. Samuti on soovitatav erinevates pritsimiskordades vahetada tooteid nii, et oleks erinev toimeaine. Lisaks saab efektiivsema kahjuritõrje tagada näiteks kontaktsetele toodetele supermärgaja (Silwet Gold, Hefe Elit) lisamisega, eesmärgiga, et toode püsiks taimel kauem peal ja vihm ei saaks seda nii ruttu maha pesta. Kuna rapsi boorivajadus on väga suur, kasutatakse samal ajal koos putukatõrjega ka boori. Ärge unustage sellisel juhul vee pH’d natuke alandada, eriti just kontaktsete toodete kasutamisel sest siis mõjuvad nad efektiivsemalt.

Vaata lisa SIIT.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960