Autor: Alyona Stadnik • 14. mai 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Viimastel aastatel on üritatud eksportida Vene Föderatsiooni territooriumile Eesti kala, mis ei vasta veterinaar- ja hügieeninõuetele," teatas Rosselhoznadzor kirjas, mis saadeti Eesti veterinaar- ja toiduametile. "Pöörame tähelepanu sellele, et kala sisaldab kahjulikke jääke ja aineid, mis on keelatud ELi liikmesriikides ja Ameerika Ühendriikides."

Rosselhoznadzor kinnitas, et kuna kala ekspordi maht Eestis Euraasiasse, sealhulgas ka Venemaa turule, on kasvanud, siis nad inspekteerivad 17.-23. maini Eesti kalatööstusi, kes on huvitatud kala eksportimisest Euraasia turule.

Ettevalmistusi ei pea tegema. Eesti veterinaar- ja toiduameti juhi Ago Pärteli sõnul loodab amet, et pärast 2013. aasta lõpus tehtud inspekteerimist koostatud tegevuskava on olnud piisav ja mingeid ettevalmistusi ei peaks meie kalatööstused tegema. Tema sõnul kiitis Rosselhoznadzori selle plaani heaks.

Midagi positiivset see tulek aga ei tähenda. "Viimati käis Rosselhoznadzor 2013. aastal oktoobris ja novembris. Toona suleti kõik ettevõtted," rääkis kalaliidu juht Valdur Noormägi. "Nüüd nad tulevad siia 18. mail ja inspekteeritavate ettevõtete nimekirja veel ei tea."

Noormägi rääkis, et kui eelmise aasta 6. augustil kehtestas Venemaa sanktsioonid, siis ühe ametniku vea tõttu jäi välja kaubagrupp 1604, mis on kalakonservid ja vürtsikala. Nende eksport Venemaale jätkus ja kogused on kasvanud. "See tooraine, mis läks Venemaale, oli tegelikult tooraine Venemaa kalakonservitehastele ja kuna nad istuvad ilma tooraineta, siis on koondatud töötajaid ja osa ettevõtteid on ka pankroti läinud ning Balti riikide kalatööstuste turuosa on suurenenud," selgitas Noormägi. "Nüüd oleks vaja seda korrigeerida. Kiri, mis aga veterinaarametist tuli, on üldsõnaline, et tullakse rutiinselt kontrollima toiduohutust sellepärast, et eksport Venemaale on suurenenud."

Noormägi sõnul tema ettevõtjana siit midagi hea küll ei looda. "Meil ei ole ettevalmistusi vaja teha, sest Eesti tööstused on toiduohutuse seisukohapeal maailma tasemel. Eesti ekspordib kala 57 riiki ning siiamaani on probleeme ainult Venemaa turuga," sõnas Noormägi.

Viru Rand OÜ juhatuse liikme Igor Solomkini sõnul tahaksid nad eksportida Venemaale, kuid praegu ootavad nad luba Venemaa veterinaarametilt. "Me saatsime eelmisel aastal dokumente Venemaale ja ootame Venemaa veterinaarametit. Kas nad tulevad ka meid kontrollima, ei oska öelda," ütles Solomkin.

Viru Rand tahab väga Venemaale eksportida. "Poliitika on poliitika ja majandus on majandus. Usun, et leiame ühise keele ja hakkame sinna eksportima," sõnas Solomkin. "Meid on vaja ainult nimekirja lisada, sest meie koostööpartnerid juba ootavad meie toodangut."

M.V.Wool ASi juhataja Mati Vetevoolu sõnul ei ole ta aastaid juba Venemaa turule eksportinud. "Eksportisin kala Venemaale aastatel 1999-2001. Ei tunne huvi Venemaa turu vastu," märkis Vetevool. "Ma sain selle turuga tuttavaks ja lõpetasin seal tegevuse ära."

Vetevoolu sõnul ei saanud ta turul kahju ning õnneks sai oma raha kõik kätte. "Kuna poliitiline mäng oli siis juba niivõrd suur - küll lubati eksportida, siis keelati, siis jälle lubati. Kogu aeg otsiti vigu," meenutas Vetevool. Venemaa kasutas juba toona sanktsiooni ja tema sõnul teeb ta seda ka praegu.

Hea teada:

Venemaa veterinaar- ja fütosanitaaramet Rosselhoznadzor kehtestas alates 9. jaanuarist 2014. aastast viie Eesti piimatööstuse ja kuue kalatööstuse toodangu sisseveo keelu tolliliitu (Venemaa, Valgevene ja Kasahstan).

Venemaale eksporditi kalatooteid ajavahemikus 01.01.15-01.05-15 - 4696146,72 kg, 2014. aastal 25560700 kg, 2013. aastal 36475432 kg ja 2012. aastal 40954399 kg