Autor: Mait Kraun • 15. mai 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eelmise aasta jooksul suri 40% USA mesilaskolooniatest

Aprilli seisuga on viimase 12 kuu jooksul surnud juba 40 protsenti USA mesilaskolooniatest, vahendab MarketWatch.

Kolmapäeval avaldatud küsitlusest selgus, et mesilaskolooniad on surema hakanud ka suveperioodil. Varemalt toimusid massilised suremised talvekuudel. Taoline ebatavaline ilming teeb teadlaste töö probleemiga toimetulemisel tunduvalt raskemaks.

„Ma arvan, et olukord on muutumas,“ ütles Marylandi ülikooli mesilasekspert Dennis van Engelsdorp. „Olukord püsib halb, aga me ei tea veel, kas me saame eeldada, et sama asi juhtub ka järgmistel aastatel.“

Kõne all olevat küsitlust on läbi viidud viimase viie aasta jooksul. Tänavuse küsitluse järgi on suvel mesilaskolooniaid rohkem surnud kui talvel. See on üllatav, sest teadlaste sõnul peaks mesilased olema suvel tervemad ja vastupidavamad.

Mesilaste suremusprobleem on viimasel ajal palju kõlapinda saanud ning kohutavad numbrid üle maailma sunnivad teadlasi lahendusi kiiremini välja töötama.

Olukord on tekitanud suuri probleeme ka professionaalsetele mesinikele, kes näevad palju vaeva, et äris püsida.

USAs oodatakse sojaubade rekordilist saaki

Sojaubade maailmaturuhind jõudis teisipäeval kuu madalaima tasemeni, sest USA põllumajandusministeerium prognoosis rekordilist saagikust ning pakkumise kasvu.

Igakuiselt ilmuvas raportis märkis põllumajandusministeerium, et sojaubade kasvatajad koristavad sellel sügisel 3,85 miljardit buššelit saaki. Analüütikud arvasid, et prognoos jääb 3,826 miljardi buššeli juurde. Ministeeriumi uus hinnang tähendab, et sellel aastal võib tulla teist aastat järjest rekordiline sojaubade saak.

Ministeerium ütles, et 2015-2016 aasta koristushooaja lõpuks on USA sojaubade varud juba 500 miljonit buššelit.

„Kõige suurema üllatuse valmistas raportis sojaubade prognoos,“ ütles maaklerfirma Midwest Market Solutions president Brian Hoops Wall Street Journalile. „500 miljonit on väga suur number, mida alla neelata ja see hakkab hindadele survestavalt mõjuma.“

Sojaubade saagi kasvus on osaliselt süüdi maisi odav hind. Kuna hinnad on väga madalal, on suur osa farmereid maisi külvipinda vähendanud ja asendanud selle sojaubadega.

Sojaubade hind langes teisipäeval 9,55 dollarini buššelist. Neljapäevaks hind veidi taastus ning jõudis 9,57 dollarini buššelist. Nädalaga on hind langenud 1,9 protsenti.

Maisi hind kallines nädalaga 2 protsenti ja kõige populaarsema futuuri hind tõusis 3,689 dollarini buššelist.

Nisu hind taastus neljapäeval järsult

Nisu hinnad langesid eelmisel nädalal peaaegu viie aasta madalaima tasemeni, sest põua all vaevlevaid USA lõunaosa põllumaid tabasid paduvihmad. Varemalt arvati, et põud vähendab sealset saagikust märkimisväärselt.

Neljapäeval tegi nisu hind Chicago börsil aga järsu tõusu. Nädalaga on nisu hind tõusnud 8,8 protsenti 5,14 dollarini buššelist. Arvatakse, et põhjuseks võivad olla USA lõunaosa tabanud paduvihmade liigne intensiivsus, Venemaa nisu hinnatõus ja dollari kukkumine nelja kuu madalaima tasemeni.

Kaera hind tõusis nisu eeskujul ja kallines 6,45 protsenti 2,475 dollarini buššelist.

Töötlemata riisi hind langes 0,6 protsenti ja üks kvintal maksab 9,635 dollarit.

Nafta hinnatõusul piir ees

USA toornafta hind kukkus neljapäeval alla 60 dollari barrelist. Naftaturul on jätkuvalt ülepakkumine ning kardetakse, et naftatootjad jätkavad tootmise suurendamist. Brent toornafta püsib 66 dollari juures barrelist.

„Üleüldine turupakkumise situatsioon ei ole märkimisväärselt muutunud. Seega kui WTI tõuseb üle 60 dollari, siis hakkavad turuosalised müüma,“ ütles Lido Isle Advisors president Jason Rotman.

„61-62 dollari piirkond on tehniliselt väga tähtis piirkond, mida see nädal ületada ei suudetud,“ lisas Rotman. Tema sõnul on järgmine hinnasiht 56-57 dollari juures. Neljapäeva õhtuse seisuga maksab WTI toornafta 59,7 dollarit barrelist. Brent toornafta maksab aga 66,59 dollarit barrelist.

Enamus analüütikuid arvavad, et praegustelt hinnatasemetelt kõrgemale liikudes hakkavad tootjad uuesti mahtusid suurendama, mis mõjub hindadele omakorda survestavalt. Kui nafta hind ei hakka märkimisväärselt tõusma, püsivad ka bensiinihinnad madalal.

Maagaasi hind tõusis aga kõrgeimale tasemele alates jaanuarist. Nõudlus maavara järele on suurenenud just elektritootjate poolt, kes asendavad kivisüsi maagaasiga. Maagaasi hind tõusis nädalaga 10,2 protsenti ning ühe Briti soojusühiku (293 kw/h) hind on 3,01 dollarit.

Ka maagaasi puhul usuvad analüütikud, et hinnatõusule järgneb tootmise kasv, mis hakkab hindadele omakorda survestavalt mõjuma.