Autor: Mari Hiiemäe • 1. juuni 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Aed annab saaki ka keemiata

Aiandus: Aed annab saaki ka keemiata
Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Taimi tuleks väetada siis, kui selleks on vajadus. Ennekõike kasutatakse mahekasvatuses  komposti ja erinevaid sõnnikuid.

MTÜ Tartu Maheaed juhatusse kuuluva Maali Käbini peamine soovitus peenarde rajamisel on teha need päikese kätte, kuna üldiselt vajavad juurviljad ja marjad võrdlemisi palju valgust, vaid lehtköögiviljad on võimelised kasvama ka poolvarjus. Seega lootus koduaias suurte puude all head köögiviljasaaki saada ei ole põhjendatud - sinna tasuks planeerida pigem vähenõudlikke varjutaimi.

Oluline toetada mullaelustikku

Avarmaa Permakultuuritalu permakultuuri disaineri Marian Hiire esimene soovitus käib mulla eest hoolitsemise kohta - teha kõike mullaelustiku toetuseks. Eeskuju tasub võtta loodusest. Hiire toob võrdluseks metsa, kus muld on pidevalt kaetud kas lehtede, sammalde või püsitaimestikuga - seetõttu kasvab seal järjepidevalt huumuskiht, samuti on süsteem jätkusuutlik ja umbrohtudeta.Sama tulemuse nimel on pinnase katmist mõistlik teha ka koduaias. "Oma aiamaal on inimestel kombeks taimede kõrval hoida musta mulda, kuid loodus tühja kohta ei salli ning selleks, et looduse vastu saada, tuleb pidevalt palju tööd teha - rohida või keemiat kasutada," nentis Hiire. Selle asemel aga, et Roundup'i järele haarata, on lahenduseks mulla katmine näiteks põhu või niidetud muruga. Multš hoiab ühtlasi mulla niiskena ning vähendab kastmisvajadust.Püsikute alla soovitab Hiire kasvama lubada kasulikud madalad pinnakattetaimed - näiteks valge ristik toimib ühtlasi lämmastikusiduja ning mullaviljakuse parandajana. Viljapuude alla sobib varemerohi, mis ei konkureeri viljapuudega nii nagu seda teevad kõrrelised - see taim toob oma sügavate juurtega mineraale pinnale ning viljapuude pindmised juured saavad seetõttu toitaineid. Siis kui viljad hakkavad valmima, tasub varemerohi maha niita ning niide puude alla multšiks jätta - see ongi väetiseks.Sibul ja porgand ühte peenrasse

Mulla elustamise teel on Hiire sõnul tähtis läbikaevamise lõpetamine - nõnda ei saa mulla struktuur pidevalt lõhutud ning erinevate kihtide elustik saab rahulikult oma toimetamisi jätkata. Sisse tasub seada püsipeenrad, mis on talvel kaetud, et sademed mullast toitaineid välja ei uhuks ning soovimatud taimed võimutsema ei hakkaks.Mitmekesisus on looduse toimimise alus, seega tasub seda arvesse võtta ka koduaias. Kui ühte liiki taimi on suures hulgas koos, siis on kahjuritel ning haigustel seal lihtsam domineerima hakata. Hiire soovitab peenarde komplekteerimisele läheneda loominguliselt - ei pea järgima kindlaid ridu, vahele võib pikkida erinevaid õitsevaid mesilaste ja liblikate lemmikuid, lõhnavaid maitsetaimi (pune, till, saialill, liivatee, kurgirohi jt) ja püsikuid.Kindlasti on oluline nipp valida sordid, mis on meie kliimas elujõulised ja sobivad sellele mullale, millel aed on. Samuti tuleks arvestada taimede omavahelist sobivust. Mitmed nö head naabrid on teada juba vanaemade aegadest - et küüslaugud maasikate vahel tõrjuvad maasikate kahjureid ning et sibul ja porgand sobivad koos kasvatamiseks porgandikärbse kahjustuse vähendamiseks. "Rusikareegel on, et kõrvuti ja järjestikku ei tohiks kasvatada sama perekonna taimi: näiteks ei sobi omavahel kapsas, kaalikas ja redis, lisaks ei soovitata kõrvitsa järel kurki kasvatada, sest ka neil on samad kahjurid ja nad ammutavad mullast samu toitaineid," rääkis Käbin.Hea nipp on istutada köögiviljade vahele ja miks mitte ka kasvuhoonesse tomatite-baklažaanide vahele suvelilli, kuna see ajab kahjureid pisut segadusse. Kapsaste vahele tasub istutada peiulilli, sest kapsa kahjuritele meeldivad peiulilled veel rohkem kui kapsad. Samuti meelitavad lilled ligi tolmeldajaid, mis on paljudele taimedele vilja kasvatamisel suureks abiks. Mitmed õitsevad taimed nagu kannikesed, kurgirohi või saialill on ühtlasi ka söödavad, nii et kasu on kokkuvõttes mitmekordne.Väeta ilma keemiata?

Taimi tuleks väetada siis, kui selleks on vajadus. Ennekõike kasutatakse mahekasvatuses  komposti ja erinevaid sõnnikuid, mida on lastud eelnevalt aasta või paar komposteeruda.Happelistele muldadele tuleks kasuks iga mõne aasta tagant anda lubjakivijahu, mida aia- ja murulubja nime all müüakse. Võimalusi on muidugi veel - rannakülades on populaarseks ja heaks väetiseks kaldale uhutud merevetikad. Lisaks müüakse ka aktiivseid mikroorganisme ning ookeanisoola (meremineraalid) - need on tõhusad mulla elustumise kiirendajad.Omamoodi väetamisena toimib multšimine ning mulla huumusesisalduse tõstmine. Permakultuuri disaineri Marian Hiire pakub suurepäraste väetistena välja nõgese, varemerohu ja põdrakanepi leotised. "Ka biosüsi, tuhk, kustutatud lubi, haljasväetised - kõigil on oma roll mulla tasakaalustamisel ning toitainete suurendamisel mullas," rääkis Hiire.Orgaaniliselt kasvatas pakub toitaineterikkamat toitu

Kui taimel on olemas kõik talle vajalikud ained, siis on taim tugeva ja terve immuunsüsteemiga ning teda ei ründa nii kergelt kahjurid ja haigused. See aga, kas taim on saanud mineraalset või orgaanilist väetist, avaldub vilja maitses. "Kui muld on elus ning seal on olemas kõik taimedele vajalik, looduslikul kujul, siis on taimede keemiline koostis ning moodustatud suhkrute struktuur hoopis teisel tasemel - viljad on aromaatsemad, säilivad paremini ning on toitaineterikkamad. Mineraalväetised võivad taimed kasvatada küll suured ja lihavad, kuid toitainete ja maitse poolest võivad nad olla vaesemad ja tühjemad," hoiatas Hiire.Kõige suurem kasutegur orgaanilise väetamise ja keemiavaba aiapidamise juures on kindlustunne, et saak on kasvatatud puhtalt ja keskkonnale asjatut kahju tekitamata. "Väljakutse on kindlasti võitlus umbrohtude ja kahjuritega, aga kui aias hakkab oma aia-ökosüsteem juba paika saama ja taimede vastastikku kasulikud suhted toimima, siis ei ole ka see enam kontimurdev," väitis Käbin.Sõnnik ja lubjakivijahu võivad teha imesid

Mullaviljakuse parandamisse investeerimist tasub tõsiselt võtta: korralik kõdusõnnik, vajadusel lubjakivijahu või raskete muldade parandamiseks turvas toovad lõppkokkuvõttes rohkem rõõmu kui aiandist ostetud kallid taimed kasvamas mullal, millega ei ole kõik korras. Kui muld on harjunud olema narkomaan - ehk siis tarvitama mineraalväetisi, siis kulub aega, enne kui muld  ellu ärkab ja ilma hakkama saab. Seega võib saak esialgu väiksem olla, kuid ei pruugi - hea kompost, kõdusõnnik, taimeleotised ning hoolas aednik võivad imet teha!TASUB TEADA10 soovitust peenramaal loodusega kooskõlas toimetamiseks

- Tee peenraid oma igapäevaste käiguteede lähedale - kui maitsetaimed ja köögiviljad on köögile lähedal, on lihtsam käia saaki koristamas, peenraid hooldamas ning ka märgata, kui aias mingeid probleeme peaks tekkima.- Raja juurvilja- ja marjapeenrad päikese kätte - nad vajavad päikest.- Sea sisse püsipeenrad.- Hoolitse mullaelustiku eest. Kata taimede ümbruse muld näiteks põhu või niidetud muruga. Multš hoiab mulla niiskena ning vähendab kastmisvajadust.- Ära kaeva pidevalt mulda läbi, see ei lase mulla erinevate kihtide elustikul areneda.- Pane püsikute alla kasvama madalad pinnakattetaimed - näiteks valge ristik, mis seob lämmastikku.- Ära istuta suurt hulka sama perekonna taimi kokku - siis on kahjuritel ja haigustel seal keerulisem domineerima hakata. Näiteks ei sobi omavahel kapsas, kaalikas ja redis.- Jälgi taimede omavahelist kokkusobivust - näiteks küüslauk maasikate vahel tõrjub maasikate kahjureid, kokku sobivad kasvama ka porgand ja sibul, see vähendab porgandikärbse kahjustusi.- Lisaks võib istutada köögiviljade vahele või kasvuhoonesse ka suvelilli, mis ajab kahjureid segadusse ja samas meelitab tolmeldajaid ligi.- Happelistele muldadele tasuks paari aasta tagant anda lubjakivijahu, samuti võib kasutada kaldale uhutud merevetikaid või osta ookeanisööla. Head väetised on ka nõgese, varemerohu ja põdrakanepileotis, samuti biosüsi, tuhk, kustutatud lubi  

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960