Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 4. juuni 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„On tähelepanuväärne, et pooled toidutöösturitest prognoosivad tänavu kasumlikkuse suurenemist ning 35% ootab kasumlikkuse jäämist samale tasemele, võrreldes möödunud aastaga,“ ütles Artur Leemet, Swedbanki toiduainetööstuse sektori juht. Kasumlikkust loodetakse suurendada investeeringutega tootmise efektiivsusesse: näiteks tootmisliinide mehhaniseerimine ja energiaefektiivsuse tõstmine. Vähemal määral investeeritakse tootmisvõimsuste kasvu.

Kui tänavu ootas käibe kasvamist 70% Swedbanki küsitlusele vastanutest, siis aasta varem oli see number 78% ja 2013. aastal koguni 93%. „Keskmiselt oodatakse üheprotsendilist müügitulu kasvu, mis ei ole küll väga suur, kuid Vene sanktsioonide valguses siiski hea ootus,“ hindas Artur Leemet. „Töösturite kindlustunne on viimase kolme aasta jooksul vähenenud, kuid palju tööd on ka eelnevatel aastatel tehtud ja võrdlusbaas seega suurem. Samade positsioonide ja müügikäibe jätkumine on üldjoontes hea – saame laduda tulevikule jätkusuutlikku vundamenti,“ märkis Leemet.

„Venemaa poolt äsja Eesti ja Läti kalatoodetele kehtestatud impordikeeld mõjutab meie toidutööstust tervikuna vähe,“ kommenteeris Leemet. Tema sõnul moodustasid kalatooted 2014. aastal kogu Venemaale eksporditavast toidust vaid pool protsenti. Kui arvestada siia juurde ka külmutatud kala ja muud kalaga seotud tooted, siis tõuseb see osakaal kogu toiduekspordist ligi 2,4 protsendini. „Üksikutele kalasektori ettevõtetele on see uudis kindlasti ebameeldiv. Eriti neile, kelle toodangu peamine välisturg oligi Venemaa ja SRÜ riigid. Kuid teades kala-töösturite ajaloolist kogemust ja nutikust säärastest probleemidest üle saamiseks, siis väga muretsema ei pane,“ arvas Leemet.

Swedbanki küsitlusest selgub, et ekspordi osakaalu kasvu osas on toidutöösturid pigem tagasihoidlikud. „Eksportijate peamiste väljakutsetena märgitakse vähest välisnõudlust ja tugevat konkurentsi. Oodatakse, et toidu ekspordi osakaal kogutootmisest jääb umbes 35% tasemele – proovitakse avada uusi turge ja siin-seal ka isegi oma brändi toodete müüki,“ ütles Leemet. Peamised sihtriigid, mille suunas töötatakse, on traditsioonilised Soome, Rootsi, Läti, aga juurde on tulnud ka Taani ja Saksamaa.

Tööjõupuudus kimbutab toiduainetööstust vähem kui  teisi tööstusharusid. Artur Leemeti sõnul tunnetab tööjõupuudust 28% toidutööstuse ettevõtetest, mis on teiste valdkondadega võrreldes madalaim. Eeskätt on puudu spetsialistidest, kuid maapiirkondades ka lihttöölistest. „Tööjõukulude kasvu prognoosib 69% toidutöösturitest, kuid väga suurt palgakasvu enam ei kavandata. 2015. aastal eeldatakse tagasihoidlikku 3,4% palgakasvu, mis on ka tööstussektori keskmise 3,9% lähedal,“ selgitas sektorijuht Artur Leemet.

Swedbank uuris tänavu kevadel ligi 300 Eesti tööstusettevõtte hinnanguid käibe ja tootmismahtude ning investeerimisplaanide osas.