Autorid: Annika Matson, Annika Matson Kald • 31. juuli 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Taotlema on oodatud kõik kohalikud omavalitsused, kes soovivad arendada oma territooriumil olevaid soojusvõrgupiirkondi. Toetuse maksimaalne osakaal on kuni 90% abikõlblikest kuludest. Raha selleks eraldatakse Ühtekuuluvusfondist. Huvi toetuse vastu on ning tänaseks on laekunud 6 taotlust kogusummas 36 000 eurot, millega soovitakse koostada arengukava 18-nele võrgupiirkonnale. Taotlusi on võimalik esitada aga kuni vooru eelarve täitumiseni, milleks on 500 000 eurot.

"Toetuse andmise eesmärk on luua eeldused hästi majandatud ja keskkonnasõbraliku soojusmajanduse arendamiseks. Investeeringute planeerimisel tuleb kindlasti arvestada võrguga liitunud hoonete seisukorda, nende renoveerimisel saadavat säästupotentsiaali, aga samuti ka võimalikke uusi tarbijaid,“ sõnas KIKi juhtivkoordinaator Siim Umbleja.

Tema sõnul on oluline hinnata piirkonna soojustarbimist just pikemas vaates, et vältida üle-investeerimist ja kõrgeid kütte hindu. Arengukava koostatakse koostöös kohaliku soojusettevõtjaga, kuid tehnilise poole vaatab üle sõltumatu ekspert.

Esimese taotluse esitas Ülenurme vald, mis plaanib koostada Ülenurme ja Tõrvandi aleviku ning Uhti küla soojamajanduse arengukava. "Hoolikalt planeeritud tegevuste kaudu on võimalik tagada soojusenergia varustuskindlus elanikkonnale vastuvõetava hinnaga“, sõnas Ülenurme vallavalitsuse arendusjuht Kristi Kull.  Ülenurme vallas olevad Tõrvandi ja Ülenurme alevid asuvad lähestikku ning mõlema soojusvarustus tagatakse lokaalsete katlamajadega, mis kasutavad fossiilkütuseid.

Soojamajanduse arengukava analüüsis kaalutakse kütusevahetuse ning torustike rekonstrueerimise võimalust aga samuti soojusvõrkude ühendamise võimalust. Ühe alternatiivina on väljatoodud võimalus Tartu linna kaugküttevõrguga liitumiseks. Töö teostab HeatConsult OÜ.

Rahastusotsused on tehtud ka Rõngu ja Juuru valla võrgupiirkondadele.

Taotlema on oodatud kõik kohalikud omavalitsused, kes soovivad arendada oma territooriumil olevaid soojusvõrgupiirkondi. Toetuse maksimaalne osakaal on kuni 90% abikõlblikest kuludest ning maksimaalne toetus ühele projektile on 5000 eurot. Taotlemise tingimused ja vormid leiab KIKi kodulehelt, kus on eraldi välja toodud ka juhised arengukava koostamiseks.

Riigi juhtiva keskkonnaabi ja -investeeringute suunajana rahastab KIK erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. Sel aastal tähistab KIK 15ndat tegutsemisaastat. Kokku on KIKist selle aja jooksul toetust saanud üle 18 000 projekti.