Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 13. august 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Suuremate farmide puhul tuleb hukatud loomad matta, mis toob kaasa mitmeid keskkonnakaitselisi küsimusi. See tähendab Veterinaar- ja Toiduametile tugijõudude vajadust ning olulisemaks muutub teiste riigiasutuste roll,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.

Kohtumisele maavanematega on kutsutud ka Siseministeeriumi, Eesti Maaomavalitsuste Liidu, Keskkonnaameti ja Veterinaar- ja Toiduameti esindajad. „Meil on tänaseks kogemus sigade Aafrika katku juhtumitega seitsmes maakonnas, kus on tulnud lahendada erakorralisi olukordi. Arutame maavanematega, kuidas maavalitsused saaksid parimal moel kohapealse olukorra lahendamisel toeks olla,“ sõnas Kruuse.

Seoses eelmisel nädalavahetusel Jõgevamaal diagnoositud seakatkuga enam kui 6000 koduseaga farmis tuli päevakorrale vajadus hukatud sead matta. Loomad tuleb matta, kui nende kogus ületab loomsete jäätmete käitlemise tehase töötlemisvõimsust.

Matmispaiga otsustab kohalik loomatauditõrje komisjon, mida juhib kohaliku veterinaarkeskuse juht. Jõgeva maakonna loomatauditõrje komisjoni kuuluvad vastavalt maavanema korraldusele maavalitsuse ja kohaliku omavalitsuse esindajad, Keskkonnainspektsiooni ja Keskkonnaameti esindajad, Kaitseliidu Jõgeva Maleva pealik, VTA kohaliku asutuse juht ja ametnikud, Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi esindaja, piirkonda teenindav volitatud veterinaararst ning Politsei- ja Piirivalveameti ja Päästeameti esindajad.