Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 17. august 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kitsendustega aladel asuvate tervete loomade ja toodetud lihatoodete kohta on ette nähtud erireeglid, mille järgimise korral on võimalik nii loomi kui ka lihatooteid jätkuvalt turustada. Sellisel juhul seadus mingeid hüvitisi ette ei näe.

Äririski ei hüvitata

Mis puudutab äripartneri soovimatust loomi või lihatooteid osta, siis see on seotud tavapärase äririskiga ning seda ilmselt riik ei hüvita. Kuna tegemist oleks potentsiaalselt konkurentsi moonutamisega, siis teoreetiliselt võiks riik otsustuskorras küll rahalisi toetusi maksta, kuid sellisel juhul peaks jälgima vähese tähtsusega riigiabi piirmäärasid või kujundama toetuse maksmise nii, et kui tegemist on teatamisele kuuluva riigiabiga, siis see vajab Euroopa Komisjoni luba.

Seadus ei reguleeri taotleja suurust, seega n-ö suurfarmi staatus loomatauditõrje seaduse alusel hüvitise saamist ei välista. Suurfarmide puhul on samas suurem mõju toetussummade vähendamisel, kui näiteks riigi eelarvelistest vahenditest ei piisa kõikide taotluste rahuldamiseks.

Kui riik otsustaks hüvitada kahjusid valikuliselt ja suuremas ulatuses, kui on tavareeglitega ette nähtud, siis ilmselt saavad eelkõige just suurfarmide puhul takistuseks vähese tähtsusega riigiabi piirmäärad, mis võivad välistada abi andmise ilma Euroopa Komisjoni loata.

Ettekirjutuse alusel tapetud, sh kontrolltapetud, hukatud ning loomataudi tõttu hukkunud loomade puhul on võimalik taotleda looma väärtuse hüvitamist. Hüvitamisele kuulub looma arvestuslik väärtus, mille suuruse määrab kindlaks ekspert, korrutades looma lihakaalu liha keskmise kokkuostuhinnaga. Eelduslikult peaksid seega terve sea müügihind ja toetussumma olema sarnases suurusjärgus.

Loe täismahus artiklit SIIT

.