Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 3. september 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kalade kudemispaikade loomine takerdub eri huvide taha

Euroopa Liidu nõuete kohaselt tuleb aasta lõpuks luua kaladele ligipääs nende kudemisaladele, mis tähendab veekogudel olevate paisude lammutamist või kalatreppide ehitamist. Mitmel puhul on see töö takerdunud aga eri huvide taha ning nõuet tähtajaks täita ei suudeta.

Teadaolevalt on Eestis 919 paisu, millest ligemale 350 asuvad jõelõikudel, kus on erinevate kalaliikide jaoks olulised elupaigad ja kudealad, vahendab ERR uudisteportaal.

Ekspertide hinnangul on paisude tõttu näiteks lõhedele praegu kättesaamatu kuni 90% potentsiaalsetest sigimisaladest. Et seda olukorda muuta ning vastata euroopa direktiivile on veeseadusega paisuomanikele tehtud kohustuslikuks taotleda Keskkonnaametist paisutamiseks vee erikasutusluba.

"Selle vee erikasutusloa käigus kontrollib keskkonnaamet ka seda, kas kalade läbipääs on tagatud. Kui ei ole, siis tuleb omanikul loomulikult sellega tegeleda. Tuleb teha projekt, küsida riigilt toetust," selgitas keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Rein Kalle.

Kalle juhiste järgi toimis Põlvamaal Võhandu jõe ääres elav Viira vesiveski omanik. Et Võhandu jõgi on oluline lõheliste elupaik nõuab keskkonnaamet kas veskipaisu eemaldamist või kalatrepi ehitamist. Aga et veski omakorda on muinsuskaitse all, ei luba muinsuskaitse amet eemaldada jõe põhjast olulist põhjapalki, mis on paisu tekitajaks.

"Põhjapalk on sellepärast tähtis, et ta on kunagise selle veskitammi üks osa. Tamm ei ole oma hiilguses säilinud, tamm on säilinud osaliselt, aga see, mis on säilinud, see on meie jaoks püha ja puutumatu," ütles muinsuskaitseameti Põlvamaa vaneminspektor Viktor Lõhmus.

Selline suhtumine pahandab aga veesprotlasi, kes pigem sooviks loodusliku pildi taastamist, kui tehisehitist jõkke. "Täna keset kaitseala lüüakse lihtsalt kopp sisse, suunatakse jõgi korraks teisele poole, ehitatakse midagi, raisatakse kümneid tuhandeid eurosid, selle asemel, et võtta üks palk eest ära ja lasta jõel voolata nii nagu ta tuhandeid aastaid on voolanud? Kui palju üks palk maksab," küsis Võhandu maratoni korraldaja Hillar Irves.

Viira veski omanik Rain Tobreluts vastaks: 48 000 eurot ja ilmselt kulub enamgi. Tema huvi on pais säilitada, et tulevikus alustada jõel ka hüdroenergia tootmisega, mistõttu on ta teinud ka mahukaid kulutusi, et vastata keskkonnaameti nõuetele. "Ainult keskkonnamõjude hindamine oli üle 8000 euro. Lisanduvad mõõdistamised, veskiplaanid jmt - üsna kulukas [ettevõtmine]," sõnas Tobreluts.

Nii ongi Viira vesiveski Keskkonnaameti sõnul hea näide sellest, et paisude ja kalapääsude näol on tegemist raske ja keerulise teemaga, mis edeneb visalt.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960