Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 6. september 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Kindlasti on see kloonimistehnoloogia arendamise seisukohast suur töövõit,“ ütles Eesti Maaülikooli teadusprorektor Ülle Jaakma, kelle sõnul on suurloomade kloonimisel nii meil kui mujal maailmas suurimaks probleemiks kloonjärglaste tervis. „Augustiina täiskasvanuikka jõudmine näitab, et meie tehnoloogia võimaldab saada normaalselt arenenud loomi.“

Kloonmullika kasvatamisel on teadlastele suur abi olnud Märja katsefarmi töötajatest, maaülikooli suurloomakliiniku arstidest ja tudengitest.

Tulevikus loodavad teadlased luua transgeenseid kloonlehmi, kelle piimast saaks toota ravimeid.