Autor: Sirje Potisepp • 11. september 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Potisepp: Ärme unusta, kes tegelikult toidu lauale toob!

Eksivad need, kes nimetavad toidutööstustes töötavaid inimesi lihttöölisteks, sest selles töös ei ole tegelikult midagi lihtsat.

Kuna sügis on viljakoristuse aeg, siis keskendub suur hulk Eesti toidu kuu üritustest just erinevate aia- ja põllusaadustele. Samas on enamik meie toiduvalikust selline, mis on laual iga päev, sõltumata aastaajast, suvistest ilmaoludest, majanduspoliitilistest oludest.

Eesti toidutööstustes on meistrite, pakkijate, masinahooldajate, logistikute, mikrobioloogide, tootearendajate, turustajate ja teiste valdkondade spetsialistidena tööl pea 14 000 inimest. Paljud nendest tööstustest on tegutsenud Eestis juba aastakümneid ning pole sugugi erandlik, et mõnes ettevõttes on hulk töötajaid, kes on toidu valmistamisele pühendanud terve oma tööelu – sageli üle neljakümne aasta ühes ettevõttes.

Eksivad need, kes nimetavad toidutööstustes töötavaid inimesi lihttöölisteks, sest selles töös ei ole tegelikult midagi lihtsat. Igal toidutööstuses töötaval inimesel lasub vastutus selle eest, et see toit mida me iga päev sööme, oleks ohutu ja maitsev – töötajad, kes seda tagavad, on kõik pühendunud eksperdid.

Toidutööstused peavad garanteerima, et isegi, kui tehases valmib kuu aja jooksul näiteks 100 000 ühetaolist toodet, siis oleks selle kvaliteet alati ühetaoline sõltumata kuupäevast, tooraine tarnest ja muudest nüanssidest, mis tootmist mõjutavad. Selleks kehtivad toidutööstustes üliranged toiduohutuse ja kvaliteedistandardid, mis ületavad sageli ka riiklikke norme.

Toiduainete ja joogitootmise müügitulu moodustas 2015. aasta II kvartalis ühtekokku ca 450 miljoni eurot , mis on enam kui 15% kogu töötleva tööstuse käibest. Viimane majanduskasvu prognoos tõdes, et Eesti majanduskasvu veavad tarbimine ja eksport, millest viimane on püsinud kõrge vaatamata meie traditsiooniliste väliskaubanduspartnerite majandusraskustele. Ka siin on just meie keskmistel ja suurtel toidutööstusel kahtlemata vägagi kaalukas roll – väga paljud tööstused on suutnud leida äralangenud Venemaa turu asemele uued perspektiivsed turud ning laiendanud müüki senistel turgudel. Kriisiaasta on olnud paljudele toidutööstustele raske, aga enamus on väljunud võitjatena ning nii mõnigi on oma ekspordimahte suisa suurendanud.

Sellegipoolest mõtleb enamus tarbijaid käesoleva Eesti toidu kuu raames ikka miniatuurse tootmismahuga talufarmidele, mitte suurematele tööstustele, kes seisavad tegelikult selle eest, et toit laualt ei lõpeks ning tuhanded toidusektori töökohad säiliksid. Paraku tuleb tõdeda, et see pole ainult tarbijate, vaid ka valdkonda reguleerivate poliitikute ja ametnike arvamus.

Sellest ajast alates, kui toiduvaldkond anti Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pädevusalast Põllumajandusministeeriumi hallata, on toidutööstused jäänud kõikvõimalikes arengukavades ja strateegiadokumentides prioriteetide järjekorras üha teisejärgulisemaks. Ja seda vaatamata asjaolule, et just toiduainetööstused on need, kes juba aastaid veavad suuresti omadest vahenditest kõikvõimalikke kampaaniaid, mis propageerivad eestimaise toidu tarbimist.

Nüüd, kus põllumajandusministeeriumist on saanud Maaeluministeerium, muutub eriti teravaks küsimus, kui palju on toidutööstusettevõtetel siiski pistmist maaeluga? Jah – enamus tööstusi kasutab alati kui võimalik Eesti põllumajandusettevõtetes kasvatatud toorainet. Kuid ülejäänud toidu valmistamise protsessist vajab sujuvamaks tegevuseks soodsat ärikeskkonda, mis kätkeb endas nii mõistlikku maksusüsteemi, tihedat tegevust väliskaubanduse edendamiseks kui ka investeeringute toetamist või soodustamist. Neis küsimustes jäävad maaeluministeeriumi käed pigem lühikeseks.

Toit, mis tuleb tööstustest, on tehtud sama suure südamega, kui väiketaludes või koduköökides. Asjaolu, et see toit meil alati kindlalt poeletil saada on, ei tee Eesti tööstustes valminud toidust kindlasti midagi iseenesest mõistetavat. Vastupidi. Peaksime rõõmustama elujõulise toidusektori üle iga päev, mitte ainult Eesti toidu kuu raames, tarbides iga päev nii palju kui võimalik Eesti toidutootjate poolt valminud maitsvat toitu. Ootaks enam tunnustust ka otsustajatelt riigi tasandil,kelle kätes peale tarbijate on ka toidutootjate,-töötlejate saatus. 

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960