Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 14. september 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Peamiselt Venemaa impordipiirangute ja seakatku leviku tõttu on nii piima- kui sealihasektoris turuhinnad olnud pikka aega madalamad tootmiskuludest, mis on viinud Eesti piima- ja seakarjade drastilise vähendamiseni.

„Täna on sajad põllumehed  tegemas karmi otsust – kas tõmmata oma elutööle joon alla ehk siis tootmine lõpetada? Kui kaua jõuab iga pere loomadele peale maksta? Kui  kaua jõuab töötasu saamata peret toita? Kuhu ma elama lähen? Mida ma edasi teen? Need on vaid osa küsimustest, mis tootja peas vasardavad,“ küsis meeleavaldusel Põlvamaa Põllumeeste Liidu esinaine ja piimakarjakasvataja Karin Sepp.

Karin Sepp rõhutas, et kõige traagilisem selles loos on tõsiasi, et Eesti piimakari kuulub Euroopa viie parima hulka ja piimatootmise vähenemine Eestis ei toimu mitte meie põllumeeste saamatu majandamise või ebakvaliteetse toodangu tõttu, vaid see on selgelt riigi poliitiliste valikute tulemus.

„Me ei saa nõustuda maaeluministeeriumi seisukohaga, et Eesti piima- ja sealihatootmine on praegu kriisis ületootmise tõttu. Mis ületootmisest me saame rääkida, kui me ei suuda peagi kindlustada Eestimaalaste toidulauda kodumaise sealihaga? Eestis toodetud piima turuosa EL-s jääb alla ühe protsendi ning on üsna selge, et me suuda mõjutada lõssipulbri, või ja juustu hindu rahvusvahelistel turgudel. Kriis on tekkinud selgelt poliitilistel põhjustel ja selle leevendamiseks on vajalikud poliitilised sammud,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

„Kuigi maaeluminister soovitab turuolukorraga kohaneda, siis me ei taha, et see kohanemine tähendab Eesti põllumajanduse hääbumist olukorras, kus teised riigid maailma toidunõudluse stabiilsele kasvule panustades tootmist suurendavad,“ lisas Sõrmus.

Eesti põllumajandussektori kriitilist olukorda arvestades nõuavad põllumehed Eesti põllumajandustootjate võrdset kohtlemist Euroopa Liidu ühisturul; põllumajandustootjate olukorra leevendamiseks kriisiabimeetmete paketi väljatöötamist ja rakendamist, sh piimatootjatele veel sellel aastal erakorralise kriisiabi maksmist; põllumajandussektori tulupuudujäägi kompenseerimiseks tuleva aasta riigieelarvest üleminekutoetuste maksmist EL-i poolt lubatud mahus; sealihatootjate majandusliku olukorra viivitamatut stabiliseerimist ja sealihatootjate tegevuse jätkamiseks vajalike vahendite eraldamist; valitsuselt lähikuudel selge kava esitamist põllumajandus­sektori tuleviku kindlustamiseks ja loomade arvu vähendamise peatamiseks.