Autor: Tiiu Annuk • 16. september 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Peale külvi saab kohe hakata mõtlema umbrohutõrjele. Praktika on näidanud, et sügisel võib probleemiks osutuda rapsivaris, kui eelviljaks oli raps. Samuti pika sügise korral kasvavad umbrohud liiga suureks ja konkureerivad kultuuriga toitainete ja valguse pärast. Lisaks soodustavad umbrohud sügisel haigustesse nakatumist, kuna mikrokliima on haiguste arenguks soodsam. Talvituvate umbrohtude tõrjumine sügisel võimaldab kevadel kasutada herbitsiidide väiksemaid kulunorme, kuna suuri ületalvituvaid umbrohtusid pole siis vaja tõrjuda, see on ka majanduslikult soodsam. Kõrrelistest näiteks talvituvad rukki-kastehein, harilik kastehein ja murunurmikas. Laialehelistest harilik kesalill ja üheaastatest talvituvatest umbrohtudest vesihein, harilik hiirekõrv, põldmailane ja põldkannike.

Umbrohutõrjet võib teha nii mullaherbitsiididega, mida saab kasutada juba peale külvi enne tärkamist, kui ka kasvuaegsete toodetega. Mullaherbitsiidide eeliseks on nende pikk toime nii, et kevadel ei pruugi olla üldse vajadust uuesti umbrohutõrjet teha. Varakult tehtud umbrohutõrje kõige suuremaks eeliseks on hilisemate paduvihmade võimalikkus, mistõttu ei pruugi traktoriga üldse põllule pääsedagi.

Umbrohutõrjevahenditest saab põhjalikumalt lugeda SIIT.

Kuna tänavune hilinenud koristusaeg mõjutas oluliselt glüfosaatide kasutamist peale koristust, ei jõudnud paljud umbrohutõrjet ära teha ja külv tuli teha kohe peale. Kui talinisus, rukkis või tritikales (taliodrale ei tohi kasutada) esineb palju orasheina või rukki-kasteheina, saab abi tootest Attribut. Attribut tõrjub edukalt ka odravarise. Hariliku orasheina ja rukki-kasteheina tõrje on tõhusaim, kui umbrohtudel on 4-5 pärislehte. Attribut’i pritsitakse teraviljakasvu algfaasis, alates esimese pärislehe ilmumisest kuni hiljemalt kõrsumise alguseni. Lisaks kõrrelistele on Attribut’il mõju ka ristõielistele umbrohtudele, seega saab ka rapsivarise sellega kontrolli alla. Preparaadi mõju suurendamiseks lisage kindlasti märgajat. Kulunorm 60-100 g/ha.

Umbrohutõrje glüfosaatidega

Praegu käib aktiivne pritsimine erinevate glüfosaatidega. Temperatuur on toodete toimimiseks hea, kindlasti tuleb arvestada vihmaga, kuna mõne toote puhul on vihmakindluse aeg üsna pikk. Glüfosaati sisaldavaid tooteid saab kasutada kuni taimede aktiivne kasvuperiood kestab. Glüfosaatide toimimist mõjutab oluliselt pritsimisvee kvaliteet. Sobiv pH on 4,5-5,5 (max 6), seega glüfosaadi paremaks toimimiseks on vajalik happeline vesi. Vee kvaliteedi probleeme võib leevendada lämmastikväetiste nt ammooniumsulfaadi lisamine, mis hapestab vett ja ergutab ühtlasi umbrohtude kasvu. Lisaks on mitmeid tooteid, mis aitavad pritsimisvee pH’d reguleerida, nt PHFIX5’ga. Ettevaatlik tuleb olla suure orgaanilise aine sisaldusega vee kasutamisel, kuna orgaanilise aine osakesed vees seovad toimeaine endasse ja vette ei pruugi toimeainet jääda, tulemuseks on mittetoimiv toode. Kiirema toimega glüfosaat on nt Roundup FL 540, vihmakindlus 3-4 tundi, kuid vihm juba peale 2 tundi on 25% efektiivsem võrreldes tavatoodetega.

Eriti tähtis on kasutada neid tooteid just siis, kui pritsimise ja harimise vahele jääv aeg on lühike nt 3 päeva, parimaks toimimiseks on siiski soovitav oodata vähemalt 5 päeva. Samuti on kiiretoimelisem Ouragan with system 4, sisaldades 360 g/l glüfosaati, mis koos abiainetega tagab parema tulemuse umbrohutõrjel. 3 tundi pärast pritsimist alanud vihmasadu ei vähenda märgatavalt umbrohutõrje tulemusi.

Kel aega rohkem, võib kasutada nt Ranger XL’i, sisaldab 360 g/l glüfosaati, mille mõju on märgata 5-10 päeva pärast pritsimist. Umbrohud hävivad täielikult 2-3 nädala pärast. Vihmakindlus 4 tunni möödudes.

Tõsise põldosja probleemiga võitlemiseks on olemas spetsiaalne herbitsiid Kyleo, sisaldab 240 g/l glüfosaati ja 160 g/l 2,4-D. Kyleo mõju üheaastastele umbrohtudele on märgatav 2-4 päeva möödudes, mitmeaastastel umbrohtudel 7 päeva möödudes. 2-3 nädala möödudes on umbrohi täielikult hävinud. Vihmakindlus 3 tundi pärast pritsimist.

Mida madalam on temperatuur, seda aeglasemalt toimib glüfsosaat, kuna toimaine liigub juureotsteni taimemahladega. Seega võib ebasoodsates tingimustes pikeneda glüfosaadi mõjuaeg mitmeid kordi ning harimine tuleks ilmselt jätta kevadeks. Glüfosaat ei toimi enam siis, kui taimede kasv on peatunud.

Sügisene põhulagundamine

Suurte teraviljasaakide koristamisega tekib ka palju põhku. Kiiremaks põhu ja eelkultuuri taimejäänuste lagundamiseks enne sügiskülvi soovitame kasutada biostimulaatorit Amalgerol koos glüfosaadiga.

Põhjalikumalt põhu lagundamisest saad lugeda SIIT.

Taimejäänuste lagunemist soodustab bakterpreparaat BactoMix 5. BactoMix 5 pritsitakse mullale, soovitavalt pilves ilmaga, vältides otsest päikesekiirgust. Pritsimise ajal peab muld olema niiske. Ei ole soovitav kasutada koos taimekaitsevahenditega, kaasa arvatud glüfosaatidega. Kulunorm 0,7-1,0 l/ha, lahustades 100-200 l vees, valmis lahus kasutada ära samal päeval. Kasutusnorm 0,7 l/ha on täiesti piisav, toodet on lubatud kasutada ka maheviljeluses.

BactoMix 5 koostises olev mikroorganismide kompleks (Bacillus subtilis V-845 D ja V-843 D, Pseudomonas aurantiaca, Brevibacillus sp, Bacillus megaterium) lagundab aktiivselt taimede jäänused samas, kui nende elutegevuse käigus tekkivad antibiootilised ained pidurdavad taimehaigusi põhjustavate mikroorganismide arenemist. Mikroorganismid soodustavad taimede arenemist, kuna aitavad fikseerida bioloogilist lämmastiku ja suurendada taimedele omastatava fosfori kogust mullast.

Vaata lisa:http://www.scandagra.ee/