29. september 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Horisontaalläbivooluga kuivati  sobib ka väikepõllumehele

Eesti turul on järjest enam näha horisontaalläbivoolukuivatit Alvan Blanch. See võib küll tunduda esialgu liiga uudne ning kallis, kuid on end õigustanud.

Tasuvus juba 500 hektari juures

Põlva külje all Mammastes tegutsev Toomas Tobreluts soetas endale Alvan Blanchi horisontaalläbivoolu kuivati 2011. aastal. Koos kuivatiga ehitati ka ülejäänud kuivatikompleks. Üldine tõekspidamine, et sellise kuivati jaoks peaks olema tuhandeid hektareid teraviljapõlde, ei vasta Tobrelutsu sõnul tõele.

„Minul ja mu kahel pojal on maad kokku 800 hektari kanti ning sellise mahu juures on nimetatud kuivati asendamatu,“ sõnas Tobreluts. Kuivati kompleksi kuulub ka portsjonkuivatina tuntud Antti, mis on samuti kasutuses, kuid vähesemal määral, sest selle tootmismaht on tunduvalt väiksem.

Alvan Blanchi kuivatusmaht oleneb samuti vilja niiskusest, kultuurist, umbrohtuvusest jne. Näiteks 18% niiskusega nisu kuivatusmaht 90 °C juures on ca 10 tonni tunnis. Antti kuivatiga kulub samade näitajate juures aega peaaegu poole rohkem.

On nii miinuseid kui ka plusse

Toomas Tobrelutsu sõnul on sellisel kuivatil olemas miinuseid ja plusse, kuid ilmselgelt plussid kaaluvad miinused üle ning kõik probleemid on lahendatavad. Peamiseks puudujäägiks on tema sõnul vilja puhastamise süsteemi puudus, mistõttu tuleb vili enne kuivatit töödelda eelpuhastis. „Antti seevastu puhastab teatud osa juba kuivatusperioodil ise ära, seega seal on üks töökäik vähem,“ lisas ta.

 

 

Teiseks miinuseks tõi Tobreluts välja selle, et kuivati pole siiski kõige sobivam neile ettevõtetele, kus kasvatatakse väga palju erinevaid kultuure ning seemnevilja. „Mina kasvatan nisu, otra, rapsi ning heinaseemet, seega ei ole mul vaja teha pidevat kultuuride vahetust ning seetõttu pole vajalik ka suures koguses punkrite olemasolu. Seevastu need talunikud, kes kasvatavad rukist, kaera, otra, nisu, rapsi ja heinaseemet, seisavad raskuste ees, kuna kuivatit on vaja hakata ümber seadistama. Sellises situatsioonis tuleb ehk kasulikum portsjonkuivati,“ sõnas Tobreluts.

Samuti on liigniiske vilja kuivatamisel oht, et lint, mis veab vilja kuivatis edasi, venib välja. „Seda on korra juhtunud, kuid õppisime oma veast ning teame sellest edaspidi hoiduda,“ lisas ta.

Samas plussideks toob ta hea ligipääsetavuse hoolduseks, suure tootlikkuse ning kiire kuivatamise, mis on Eesti oludes kõige tähtsam, kuna kuu aja jooksul on vaja ära kuivatada kiirelt suur kogus vilja.

Mudeleid on nii suurtele kui väikestele tootjatele

Alvan Blanchi edasimüüja, Tatoli ASi esindaja Renno Kartsepi sõnul on sellise kuivati mudelite valik suur. Võimalusi on nii väikestele kui ka suurtele tootjatele. Kuivati hinnavahemik on 90 000 – 300 000 eurot. „Kõike saab alati läbi rääkida ning kuivati komplekteerida vastavalt kliendi vajadusele, sellest tuleneb ka hind,“ sõnas Kartsep.

Tema arvates võib tasuvuspiir olla juba 300 hektari juures. „Väikeettevõte, kelle tootmismaht on väiksem, saab mõelda ka teenuse pakkumise peale,“ lisas ta. Kartsepi sõnul on Eestis hetkel ca 20 Alvan Blanchi kuivatit ning nende populaarsus on järk-järgult suurenenud.

MIS ON MIS

Alvan Blanch on Inglismaal toodetav horisontaalläbivoolu kuivati;

Kuivati on tootmises olnud juba 60 aastat;

Ametlik edasimüüja on alates 2014. aasta talvest Tatoli AS.

Kuivati töö põhimõtte kohta vaata videoklippi SIIT.

 

Tobrelutsude kuivatikompleks.
Foto: Diana Salf

Autor: Diana Salf

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960