Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 2. oktoober 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Kõige esimesena räägiksin ühest rahaeraldisest, nimelt valitsus kiitis heaks sigade Aafrika katkuga seoses tekkinud kahju hüvitamise sildfinantseerimise korras maaeluministeeriumi taotlusel 6,3 miljonit eurot ja see puudutab katku tõrjega seotud kulude katmist. Kui me loeme nüüd kokku aasta algusest kõik need erakorralised sammud, mida riik on teinud selleks, et kriisis olevate põllumajandussektoritega solidaarne olla, siis need summad on kokku praeguseks juba üle 43 miljoni euro. See puudutab eeskätt piimatootmist ja seakasvatust," sõnas Rõivas eilsel  Vabariigi Valitsuse istungil. "Need on siis need kõige konkreetsemalt kriisis olevad sektorid. Sellest praegu otsustatud 6,3 miljonist on ca 3 miljonit taudi tõrjumiseks ja ligi 3 miljonit ka selleks, et katta kulusid võimalike uute puhangute korral. Tegemist on nii nende kulutustega, mis on otseselt seotud ka taudi tagajärgede likvideerimisega ja sellest omakorda väga suur osa läheb loomapidajatele tekkinud kahjude hüvitamiseks. Ehk siis riik soetab, täpsem on öelda, kompenseerib elussigade kaalu järgi saamata jääva tulu Eesti seakasvatajatele."

Vabariigi Valitsuse istungiga samal ajal toimus maaeluminister Urmas Kruuse kohtumine seakasvatajatega.

"Sõnum, mida maaeluminister seakasvatajatele edastab, on kindlasti ka see, et kui sektor ootab maksumaksjalt solidaarsust, ootab, et maksumaksjad ostaksid kokku Eesti sigasid ka nendest sektoritest, mis on raskustesse sattunud ehk siis nn kolmas tsoon katkukollete vahetus ümbruses, siis on ainult aus oodata solidaarsust ka Eesti sealihakasvatajatelt endilt," ütles Rõivas. "Ma arvan, et päris paljusid üllatas üleeile see uudis, kus üks kõige suuremaid sealihatöötlejaid ütles avalikult, et ei ole võimalik Eestist piisavalt palju sigasid kokku osta selleks, et sealiha töödelda, vaid peab osa oma toorainest välismaalt sisse ostma. Ütleme nii, et tavaolukorras oleks see igati aktsepteeritav, meil on vaba turg ja iga ettevõte ostab oma toorainet kust soovib, aga kui need samad inimesed alles hiljuti on käinud riigi käest taotlemas seda, et riik ostaks kokku Eesti seakasvatajate toodangut ja ise samal ajal ostavad teistest riikidest toorainet sisse, siis  lõpuni sellest aru saada küll võimalik ei ole. Riik saab olla solidaarne seakasvatajatega. Riik peab olema solidaarne, aga on ainult elementaarne eeldus - ka sektor ise peab olema solidaarne ja aitama kaasa sellele, et need seakasvatajad, kes on sattunud kõige keerulisemasse tsooni, sinna, kus läheduses on katk sisse löönud, nende toodangut, mis on täiesti turvaline ehk siis mitte nakatunud sigasid saab kokku osta siiski ka Eesti tööstus ja ei pea kogu koormat jätma maksumaksjatele."