Autor: Heino Laiapea • 23. oktoober 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kolme aasta praktika näitab, et üpris nimekate isikute kündmine leiab kiiret kajastamist erinevates meediakanalites, kuid päriskündjad jäävad varju.

Mida siis teha, et propageerida kündi ja kündjaid?

Esimene samm: tähelepanu tuleb suunata meisterkündjatele. Selleks passib muudatus ajakavas. Esmalt alustavad meisterkündjad ning meedias tuntud kuulsused jälgivad nende esimeste vagude ajamist.

Avavao hindamise pikema pausi ajal püüavad staarid iseseisvalt niisama sirget vagu ajada. Ja võistukündjatel on omakorda mahti hinnata nende esinemist.

Teine samm: nii nagu seni on olnud kommentaator VIPide kündi valgustamas, võiks ülejäänud päeval ametis olla asjatundja, kes tutvustaks võistlejaid, selgitaks künnireegleid jms.

Kolmas samm: künnimeistrite leerist on tulnud ettepanek, et esimese võistluspäeva hommikul küntaks üks näidisvõistlustükk, mille hindamine on kohtunikele viimaseks õppuseks. Sellel osalevad ka kõik võistlejad. Siis teavad võistlejad paremini ja kohtunikud täpsemalt, mida hinnatakse. Kohtunike tegevus hindamisel muutuks seega ühtlasemaks.

Neljas samm: Kehtna künnivõistluse jäädvustas väsimatu piirkonna kroonik Aare Hindremäe. Tema ülesvõetust annab teha nii õppe kui reklaamfilmi, mis leiaks kasutamist laiemalt, ka koolides õppetundides.

Viies samm: Eesti künniseltsi esindaja maailma künniorganisatsioonis on Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas. Poleks patt, kui ta igal pikemal põllumeeste kokkusaamisel kuulajate tähelepanu künnivõistlustele tõmbaks. See paneb mõtted liikuma. Künd, oli, on ja jääb.