26. oktoober 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Maisikasvatus meil ja Leedus

Septembri  esimesel poolel külastasime koos Syngenta esindajatega Leedu katsekeskust Pasvaljo AVTS  ning kuu lõpus toimus Eestis, Trovador OÜ põldudel maisipäev. Sel aastal on taas üht-teist uut õppida ja siinkohal väike ülevaade.

Pole uudis, et tänavune ilmastik pole maisile kõige soodsam olnud. Kui Eestis oli kevad jahe, kuid niiske, siis näiteks Leedu Pasvaljo AVTS katsekeskuses oli olukord veelgi kehvem - august oli seal lisaks jahedale kevadele suisa kuiv,  sademeid ainult 10 mm. Külv tehti nii Trovadoris kui Leedu katsekeskuses 5. mail, kuid koristus on ilma tõttu edasi lükkunud mõlemal pool, keskmiselt 2 nädalat. Tavaliseks koristusajaks loetakse Leedus  orienteeruvalt septembri viimast  nädalat (25.09 paiku). 

Leedus olid septembri esimeseks pooleks taimedel kuiva ilma tõttu alumised lehed kuivaks tõmbunud ning paljudel sortidel  üks korralikult väljaarenenud tõlvik. Selleks ajaks oli mais nii meil kui Leedus aga üldiselt lopsakas, tõlvikud Leedus arengus aga ees.

Katsepõllul tehtud tööd. Umbrohutõrjeks kasutati Leedus preparaati Maister OD 1,5 l/ha, mida pritsiti maisi 3-4 lehe faasis.  Veel kasutati kolm korda hooajal mikroelementidega leheväetist ning lisaks anti hooajal üks kord boori 2,0 l/ha. Kui meil on levinud maisi vaheltharimine, siis Leedus seda ei praktiseerita, kuigi kasvupind katsekeskuses on raske ja savine.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Leedus üldiselt kasvatatakse umbes 8000 hektaril teramaisi aastas, millest enamus muljutakse kiletunnelisse, osa koristatakse teraks. Maisi kuivatamine toimub kahes osas, esialgu kuivatatakse 20% niiskuse juurde, hiljem 14%-ni.

Sordid uuenevad

Sordiaretajate eesmärk on aretada sorte, mis oleks kõrge energiasisaldusega  ehk siis tärklisesisaldusega, hea sileeruvusega, haiguskindlad, lühikese kasvuaja ja suure kuivainesaagiga. Syngenta esindaja sõnul võiks taim moodustada 1-2 tõlvikut, sest need on reeglina energiarikkamad. Tõlvikud ei tohiks moodustuda liiga ligidal maapinnale, sest nii suurenevad koristuskaod, seetõttu on mõistlik valida sort, millele iseloomulik tõlvikute asetsemine maapinnast suhteliselt kõrgel.

Leedus sai näha ka Eestis tuntud sorte SY Unity (Utopia edasiarendus), Drim ning meil esimest aastat kasvatamisel olev SY Nordicstar (FAO 180), mida ka Trovadoris maas oli. Viimasel kõrgust Taani keskmiste saagiandmete põhjal 2,2 meetrit. Sort paistab silma oma püstiste lehtede poolest, mis põhjamaises kliimas paremini päikesevalgust püüavad. Headele söödaomadustele lisaks on sordil väga hea haiguskindlus, mida oli Leedus teiste sortide võrdluses, samuti Kuusiku katsekeskuses näha. 

Sordi haiguskindlus on samuti oluline. Näiteks Leedus oli jahedast kasvuperioodist tingituna mitmel maisisordil näha fusarioosi (Fusarium spp) nakatumist. Haigus avaldub mädanikena tõlvikutel, seemnetel ja vartel ning laikudena lehtedel. Tõlvikutel ja seemnetel on see mädanik punase või roosaka kirmega, lehtedel pruunikate sissevajunud laikudena. Tõlviku ja seemnete mädanik algab sageli tipust ja isegi kohe pärast õitsemist nn "juuste" kaudu, varremädanik algab sageli juurekaelalt. Haigus põhjustab saagikuse langust ja selle kvaliteedi halvenemist, Fusarium-seente ja nende mükotoksiinidega saastumist.

Haigestumist suurendav tegur nii tera- kui silomaisi puhul on hilinenud koristamine. Samuti on oluline pidada kinni külvikorrast ning käidelda koristusjäätmed. Sordivalikul võiks eelistada neid sorte, kus tõlvikut ümbritsevad lehed katavad kogu tõlviku, nii on haigustekitajatel raskem sinna pääseda ja tõlvikusaak kvaliteetsem.

Autor: Tiiu Annuk, Jaanika Mirka

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960