Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 29. oktoober 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mahepõllundusele panustatakse rohkem. Eesti euroliidus esirinnas

Mahepõllumaa pind on Eestis 10 aastaga kasvanud mitmekordseks. Eestis oli statistikaameti andmeil möödunud aastal kasutatavast põllumajandusmaast 16% ehk 155 600 hektarit mahemaad.

Euroopa Liidu riikide hulgas oleme mahepõllumajandusmaa osatähtsuselt kolmandal kohal, meist veidi suurem on see Austrias (18%) ja Rootsis (17%). Lähinaabritega võrreldes on mahepõllumajandusmaa osatähtsus Eesti järel kõrgeim Lätis (10%), järgnevad Soome (9%) ja Leedu (6%). Euroopa Liidu suurtes põllumajanduse tootjariikides on mahepõllumajandusmaa osatähtsus madalam - näiteks Poolas, Prantsusmaal ja Ungaris jääb see alla viie protsendi. ELi keskmine on 6%.

Tootjaid kaks korda rohkem. Mahepõllumajandusmaa pind kasvas eelmiseks aastaks 10 aastaga ligi neli korda. Samal perioodil on rohkem kui kaks korda kasvanud ka mahepõllumajandustootjate arv, keda oli mullu 1542 mahemajapidamist. Ligi kolmveerand mahepõllumajandusmaast on söödakultuuride all. Maheteravilja ja -kaunvilja kasvatatakse 30 400 hektaril, enam hoolt nõudvaid mahepuuviljuja -marju 1602 hektaril ning maheköögivilju 143 ja mahekartulit 205 hektaril.

Säästlik, aga pakub vähem. Ühest küljest on mahepõllumajandus keskkonnasõbralik tootmisviis, kuid teisaltjäävad toodangumahud mahepõllumajanduslike põllumajandussaaduste puhul tavatootmisest oluliselt väiksemaks, sest kunstlikke mineraalväetisi ja taimekaitsevahendeid ei kasutata. Saagikuse erinevus võib olla isegi rohkem kui kahekordne, näiteks oli mullu Eesti keskmine teraviljasaak 3,7, ent mahedal teraviljal 1,5 tonni hektari kohta. Kartulisaagi puhul olid näitajad vastavalt 18,5 keskmiseltja 10,8 tonni mahepõllunduse puhul. Mahetoode seguneb tavakraamiga. Et suur osa mahemaast on söödakultuuride ja eelkõige rohumaa all, siis on Eestis hea võimalus ka maheloomakasvatuseks.

2014. aastal oli Eesti lammastest täielikult mahepõllumajanduslikul pidamisel 42%, kitsedest 22%, veistest 12% ning mesilasperedest 4%. Maheseakasvatusega ja mahelinnukasvatusega tegeldakse vähem, neist on mahepõllumajanduslikud vähem kui üks protsent.

Mahepõllumajandusliku maa ja -loomade andmed näitavad Eesti potentsiaali mahepõllumajanduse vallas, kuid praegujõuab suur osa mahepõllumajanduslikust toodangust tarbijateni siiski veel mahepõllumajandusele viitava märgistuseta või isegi töödelduna koos tavapõllumajandustoodetega.

Autor: põllumajandus. ee

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960