Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 7. november 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Rahvusvahelise punase nimestiku alusel kuulub mudakonn (Pelobates fuscus) soodsas seisundis olevate liikide hulka, kuid liigi populatsiooni trend on hinnatud langevaks. Eriti drastiline on langus Eestis, Rootsis, Taanis, Hollandis, Belgias ja Prantsusmaal.

Eestis on mudakonna kriitiliselt ohustavaks teguriks sigimisveekogude hävimine (kinnikasvamine ja kaladega asustamine), kuid üha suureneva tähtsusega ohuteguriteks on ka avamaastike kadumine ning põllumajanduse intensiivistumine. Viimane on juba põhjustanud liigi hävimise mitmes Lääne-Euroopa piirkonnas.

Oma peidulise eluviisi ja uurijate vähesuse tõttu on mudakonn olnud Eestis üsna väheuuritud liik, kelle levikut ning elupaikade ja asurkondade seisundit hakati põhjalikumalt uurima alles 2000. aastatel. Taani kolleegide kogemusele tuginedes hakati 2001. aastal taastama mudakonna sigimisveekogusid Piirissaarel ja Karula Rahvuspargis. Tänaseks on mudakonna sigimisveekogusid rajatud ja taastatud veel mitmel pool Eestis ning neid on kokku üle kolmesaja. Taastamine on üldjoontes olnud väga edukas, mistõttu on ülioluline sellega jätkata.

Kuna veekogudega on mudakonn seotud vaid sigimisperioodil, veetes suurema osa oma aktiivsusperioodist maasse kaevunult, on vajalik oluliselt enam tähelepanu pöörata ka nende maismaaelupaikade seisundi parandamisele. Öise eluviisiga mudakonn elab liivase pinnasega avatud aladel ning kartuli- või köögiviljapõllu läheduses, kus saab kergelt kaevuda ning toitumas käia. Mudakonna elupaiku ohustavad enim alade võsastumine aga ka tihe külv ning regulaarne kunstväetiste ja põllumajandusmürkide kasutamine põllumaadel.

Mudakonna kaitse tegevuskavaga ette nähtud tegevusteks on sigimisveekogude taastamine ja rajamine, sigimisveekogude ja nende ümbruse hooldamine, maismaaelupaikade seisundi parandamine, uuringud, avalikkuse teadlikkuse tõstmine ning riiklik seire.

Tegevuskava koostamist rahastas Euroopa Liidu LIFE programmi projekt “Suur-rabakiili ja mudakonna asurkondade kaitse ja säilitamine levila põhjapiiril Eestis ja Taanis”. Kinnitatud tegevuskavaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi kodulehel.