Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 10. detsember 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Euroopa Komisjoni konverentsil vaagiti põllumajanduse tulevikku 2015-2025

1.-2. detsembril Euroopa Komisjoni põllumajanduse peadirektoraadis toimunud konverentsil rõhutas volinik Phil Hogan ühise põllumajanduspoliitika olulisust majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnakaitse teemade edendamisel, mistõttu võib seda vaadelda mitte ainult kui põllumajandus-, vaid kogu EL elanikkonna poliitikat.

Tulevikus on olulisteks väljakutseteks maailma elanikkonna kasv, mis kasvatab toidunõudlust. Seejuures mõjutab meid kliimamuutus ja loodusressursside nappus, mistõttu tuleb toota mitte ainult rohkem, vaid paremini.  ÜPP-l on võtmeroll kliimamuutusega võitlemisel ja elurikkuse säilitamisel, mistõttu alustab volinik järgmisel aastal rohestamismeetmete tõhususe hindamist, eriti ökoloogiliste sihtalade osas. Peatselt avatakse vastavateemaline avalik konsultatsioon. Rohkelt „kliima-nutikaid“ projekte oodatakse toetusi taotlema ka käesoleva perioodi maaelu arengu programmide ja Euroopa Innovatsioonipartnerluse raames. Rahvusvahelist kaubandust võib aga nimetada ÜPP kolmandaks sambaks. Uute turgude avamiseks on vaja aktiivset kaubanduspoliitikat. Koos teiste EL volinikega töötatakse vabakaubanduslepingute kallal, tasakaalus vabakaubandusleping USA-ga on aga EL prioriteet. Koos Aafrika liidritega otsitakse võimalusi investeeringuteks ja töökohtade loomiseks sealsesse põllumajandussektorisse, et peatada migratsioon. ÜPP peab jätkuvalt vastama oma eesmärkidele, mistõttu on lihtsustamine endiselt esmaseks prioriteediks ka 2016. aastal.

USA põllumajandusminister Tom Vilsack andis ülevaate Ameerika Ühendriikide väga mitmekesisest põllumajanduse struktuurist ja meetmetest, mida kasutatakse erinevat liiki tegevuste edendamiseks, sh kliimamuutusega võitlemiseks. Ta rõhutas, et USA-s on alati turgu EL toodetele, sest need on kõrge kvaliteediga ja tarbijad on neist huvitatud. TTIP raames ei kavatseta EL turgu üle ujutada, sest tarbija on see, kes otsustab. USA ei soovi eelkõige edendada konkurentsi, vaid toiduga kindlustatust erinevates riikides. Siiski, ilma GMO, EL geograafiliste tähiste ja liha kemikaalidega töötlemise alaste kokkulepeteta on kaubanduslepingut raske sõlmida.

Maailmapanga ekspert Jürgen Vögele kõneles, et poliitikud ei ole võtnud tõsiselt meie ees seisvat väljakutset kaasajastada põllumajandust ja investeerida uutesse tehnoloogiatesse nagu seda on tehtud näiteks energiasektoris. Põllumajandust ei tohiks kaasajal toetada niisama, vaid investeeringutena selle eest, et tehakse „õiget asja“. Kui toit on odav, siis seda ei väärtustata. Me ei väärtusta ka paljut muud, mida läheb vaja toidu tootmiseks. Tarbija käitumist ei ole ükski riik suutnud muuta. Tegelik vajadus uute tehnoloogiate investeeringute järele on praegusega võrreldes Euroopa Liidus 100-kordne.

EL piimandussektori väljavaadete puhul prognoositi piima hinna taastumist 2014.a. tasemele mitte varem kui aastaks 2020. Ajavahemikul 2015-2025 oodatakse 1,8 %-list tarbimise ja tootmise kasvu maailmas – peamiselt arengumaades – ja 2,3% impordi kasvu. Peamiseks importijaks jääb Hiina, kuid sealne impordi kasv ei ole enam nii kiire kui möödunud kümnendil. 90% EL-s toodetavast piimast tarbitakse siseturul, kusjuures oodatakse joogipiima ja jogurti tarbimise langust ning piimatoodete müügi suurenemist tööstusliku toorainena (juust pitsale ja võileibadele, või kookideks-küpsisteks jne). EL on maailma liider kauplemises vadakuga (60% maailma ekspordist), EL juustu ekspordi osakaal peaks 2025. aastaks kasvama 37%-ni. Piimatarned EL-s kasvavad 15 miljoni tonni võrra igal aastal, millest 30% varasemast rohkem läheb juustu ja pulbrite ekspordiks tootmiseks. EL ekspordi osakaal maailmas ilmselt kasvab. EL siseselt jagunevad piimatarned liikmesriigiti erinevalt: Iirimaa, Poola, Taani, Eesti, Läti ja Rumeenia toodavad üle EL keskmise; Saksamaa, Prantsusmaa, ÜK ja Luksemburg keskmisel tasemel; Holland, Belgia, Portugal, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia ja Itaalia allapoole keskmist taset keskkonnatingimuste tõttu; Hispaania, Itaalia, Bulgaaria ja Küpros vähendavat tootmist veidi ning Rootsi, Soome, Kreeka, Horvaatia ja Malta vähendavad tootmist oluliselt.

Lihasektoris oodatakse tarbimise 1,4%-list kasvu igal aastal kuni 2025 tänu rahvaarvu suurenemisele ja majanduskasvule arengumaades. Eriti oodatakse nõudluse suurenemist Aafrikas Sahaara piirkonnas ja Lähis-Idas, seda just linnu- ja sealiha osas. Import maailmas kasvab 2,6% aastas, kuid liha tarbimine EL-s langeb 1 kg võrra inimese kohta aastas, langedes 2008.a. tasemeni. Väheneb just sea- ja veiseliha tarbimine, kusjuures lamba- ja kitseliha tarbimine peaks jääma stabiilseks. Linnuliha tarbimine EL-s eeldatavalt kasvab pisut teiste lihaliikide arvel.  Lamba-, veise- ja sealiha hinnad EL-s peaksid vaadeldava ajavahemiku teises pooles tõusma. Samas on oodata Brasiilia konkurentsivõime kasvu tänu reaali kursile, mis survestab veiseliha hinda maailmas. Kokkuvõttes EL-s liha tootmine üldiselt natuke kasvab - vähem kui 1 milj. tonni aastaks 2025. Veiselihaturgu mõjutab piimakvoodi kadumine ja keeruline olukord piimandusturul, mistõttu EL veiseliha toodang langeb ligi 4%, jõudes 7,6 milj. tonnini aastaks 2025, kusjuures eksport langeb 35% võrra. Seni tuli 2/3 veiselihatoodangust varasemast piimakarjast; see trend lähima paari aasta jooksul muutub. Linnu- ja sealihatoodang seevastu kasvab vastavalt 4% ja 1,7%; maailma nõudluse tõttu nende lihaliikide eksport kasvab stabiilselt 15,5% ja 26,3%-ni. Peale aastatepikkust langust stabiliseerub ka lamba- ja kitseliha turg.

allikas: EPKK

 

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960