Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 22. detsember 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Alates tänasest on antud seakasvatajatele võimalus elussigade liigutamiseks nii Eesti sees kui ka teiste liikmesriikide II ja III tsoonis asuvatesse seafarmidesse. See peab toimuma range veterinaarjärelevalve all, kuid on siiski leevendus praegu III tsoonis tegutsevatele seakasvatajatele, kellel on olnud kehtivate piirangute tõttu turustamisraskused,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Taotlesime läbirääkimistel Euroopa Komisjoni ja teiste liikmesriikidega, et seakatku tsoonide määramise põhimõtted oleksid läbipaistvad ja seatud piirangud proportsioonis võimalike riskidega. Euroopa Komisjoni otsus näitab, et meie ettepanekuid on arvesse võetud.“

Peamise uue järelevalvenõudena sätestab Euroopa Komisjoni rakendusotsus nn ohutu veo korra elussigade transportimiseks. Sellest tulenevalt peab elussigade veos olema järelevalveasutuse poolt registreeritud, pitseeritud, veoteekond kooskõlastatud, vedamine toimuma peatusteta ning vedamiseks kasutatud auto puhastatud ja desinfitseeritud.

Seni kehtinud tsoneerimise otsus võimaldas kolmandast tsoonist viia elussigu vaid selleks tunnustatud tapamajja.

Euoopa Komisjoni poolt novembris avaldatud täpsustatud tsoneerimise põhimõtted võimaldavad lugeda III tsooni kuuluva ala II tsooniks peale 12 kuu möödumist viimasest kodusigade haiguspuhangust ning II tsooni muuta I tsooniks 12 kuud peale viimast seakatku diagnoosi metssigade hulgas.

Taust:

•         Sigade Aafrika katku leviku tõttu kehtestati esmakordselt Eestis kitsendustega tsoonid 9. oktoobril 2014. aastal Euroopa Komisjoni rakendusotsustega 2014/709/EÜ. Viimati muudeti tsoone 1. oktoobril 2015 rakendusotsusega (EL) 2015/1783.

 •         Baltimaad ja Poola saatsid 14. augustil Euroopa Komisjoni toiduohutuse ja tervishoiu volinikule Vytenis Andriukaitisele ühispöördumise, milles taotlesid katku levikupiirkonnas tegutsevatele seakasvatajatele ning sealiha käitlejatele seatud kauplemispiirangute leevendamist.

 •         Kitsendustega tsoonid jagunevad kolmeks: I tsoon ehk puhvertsoon; II tsoon ehk kitsendustega piirkond, kus seakatk on diagnoositud metssigadel; III tsoon ehk kitsendustega piirkond, kus seakatk on diagnoositud nii kodu- kui metssigadel. Loe täpsemalt kehtestatud piirangute kohta sigade Aafrika katku veebilehel www.seakatk.ee alajaotuses „Kitsendustega tsoonid“.

 •         Tsoonide kehtestamise ja kaotamise põhimõtete kohta Euroopa Komisjoni töödokumendis (PDF).

 •         Euroopa Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/2433 loomatervishoiualaste tõrjemeetmete kohta seoses sigade Aafrika katku levikuga teatavates liikmesriikides

 •         Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioturvalisuse meetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.