Autor: Mait Kraun • 24. detsember 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Goldman Sachs: tooraineturu hinnapõhi on lähedal

Goldman Sachs teatas, et toorainete hinnalanguse lõpp on lähedal. Investeerimispank andis ka hoiatuse, et õhutemperatuur Euroopas võib hakata langema, mis ohustab talinisu.

Pank ennustab, et S&P GDCI Enhanced toorainete indeks kallineb järgmise 12 kuu jooksul 3 protsenti.

See on veidi parem prognoos kui eelmisel kuul, mil Goldman ennustas toorainetele järgmiseks aastaks 1 protsendilist langust.

Viimati tõusis toorainete hinnaindeks 2011. aastal. Alates sellest on indeks kaotanud poole oma väärtusest.

Järsk temperatuurilangus ohustab Euroopa nisu

Goldman kirjutas oma raportis, et jaanuaris saabub Euroopasse külmem ilm. Seda näitavad kaks indikaatorit – Arktika ja Põhja-Atlandi ostsillatsioonid. Ilmaprognoos on tähtis just sügisel külvatud põllukultuuride puhul.„Mõlemad indikaatorid on liikunud negatiivsesse territooriumi, mis viitavad külmemale ja kuivale ilmale. Artktika ostsillatsioon näitab, et praegune pehme ilm ei kesta kauem kui selle aasta lõpuni,“ ütles pank.Panga sõnul tähendab see, et jaanuaris võib ilm Euroopas järsult külmemaks minna. Kommentaarid tulevad ajal, mil Euroopas ei ole piisavalt lumekatet ja see tähendab, et sügisel külvatud nisu pole piisavalt karastunud. Külma ilma järsk tulek võib nisu seega tugevalt kahjustada.Euroopa nisuvööndis Hispaaniast Ukrainani on õhutemperatuurid olnud viimase 30 päeva jooksul keskmisest 2-4 kraadi (Celsiust) kõrgemad, selgub World Ag Weather andmetest. Euroopa Liit toodab rohkem kui 20 protsenti maailma nisust.„Ilmad on olnud soojad ja sügisel külvatud teraviljad pole piisavalt külma ilma taluvust suurendanud. Kui temperatuurid järsult langevad, siis võivad võib külm nad ära võtta,“ ütles Euroopa Komisjoni põllumajandus- ja meteroloogiaüksus Mars eelmisel nädalal.

Toidunisu hind (märtsi futuur) on Euronext turul langenud nädalaga 0,7 protsenti ja tonn maksab 173,25 eurot. Rapsiseemnete hind (veebruari futuur) on tõusnud 1,8 protsenti ja tonni eest tuleb välja käia 374 eurot.

Robusta kohvi hind on nädalaga kallinenud 0,5 protsenti ja tonn maksab 1491 dollarit. hind 1,1 protsenti ja nisu odavnes 2,1 protsenti. Kummagi buššel maksis vastavalt 3,64 ja 4,69 dollarit. Sojaubade hind kallines 3 protsenti ja buššel maksab 8,83 dollarit.

USA Chicago börsil kukkus maisi

Piimaturu prognoosid järgmiseks aastaks

Piimahinnad on augustis saavutatud 13 aasta põhjadest nüüdseks mõneti taastunud, selgub GlobalDairyTrade andmetest. Madalad hinnad on hakanud survestama tootmist.

See tähendab, et 2015. aasta ei olnud sugugi nii hull kui 2014. Hinna langesid tänavu kokkuvõttes 3,5 protsenti – 2014. aastal oli hinnalangus lausa 48 protsenti.Vaatamata tagasihoidlikule taastumisele püsivad piimahinnad jätkuvalt paljude farmerite jaoks tootmiskuludest madalamal. 

Kas tootmine väheneb järgmisel aastal piisavalt, et hinnad võiksid tõusta? Agrimoney on kokku pannud sektori ekspertide prognoosid järgmiseks aastaks:

DairyCo: Viies peamises piima eksportivas regioonis – ELis, Uus-Meremaal, Austraalias, USAs ja Argentinas – on tootmine aeglustumas. Kõige areng toimus Uus-Meremaal, kus tootmine võib jätkata langust. Selleks, et piimahinnad taastuma hakkaksid, peab globaalne piimapakkumine vähenema. Viimase aasta jooksul tekkinud aga suured piimavarud. Need varud survestavad ka järgmise aasta esimeses pooles hindu – isegi siis, kui pakkumine väheneb.

Fonterra juhatuse esimees John Wilson: Me toetame turgude konsensust, et piimaturg hakkab järgmisel aastal paranema. Volatiilsus aga püsib. Juba praegu on märke taastumisest, eriti Hiinas, aga nõudlus ja pakkumine peavad jõudma uuesti tasakaalu. Tasakaal on veidi paranenud, sest USA tootmise kasv on aeglustunud 1 protsendini ning Uus-Meremaa toodang on vähenenud sellel hooajal 6 protsenti. Erandiks on aga Euroopa Liit, kus farmerid ei taha toodangut vähendada. Praeguse seisuga on ELi piimatoodang kasvanud aasta algusest 1 protsendi võrra.

Rabobank: Ootame, et ekspordipiirkondade tootmine hakkab 2016. aasta esimeses pooles pidurduma. Tõsi, see toimub siiski veidi aeglasemalt ja rahulikumalt kui me mõni kuu tagasi prognoosisime. Kehva ilm ja madalad hinnad vähendavad Uus-Meremaa tootmist aga järsult. Hindade mõningane taastumine tähendab, et Euroopa Liidu tootmine aeglustub 2016. aasta esimeses pooles oodatust vähem. Piimaturud on ka edaspidi nõrga impordinõudlus ja liigse pakkumise tõttu raskustes. 2016. aastal hakkavad madalad hinnad toodangukasvu aga piirama. Tootmine väheneb Okeaania piirkonnas, kuid tõuseb Argentinas, USAs ja Euroopa Liidus. Piimatoodangu kasv üldiselt aeglustub, aga kooritud piima pulbri ja täispiima pulbri hinnad püsivad ka järgmisel aastal nõrgana. Nende toodete hindadele mõjuvad survestavalt Venemaa piimatoodete impordikeeld, tugev dollar ja Hiina nõrk impordinõudlus. Kui need faktorid ei muutu ja ilmastikuolud ei halvene märgatavalt, siis erilist hinnatõusu 2016. aasta esimeses pooles oodata ei ole.

USA põllumajandusministeerium:

USA Piimaekspordi Nõukogu: 2015. aasta esimeses kvartalis tegi viie suurima piimatootja toodang väikse languse. Aprillist kuni augustini kasvas tootmine aga 2,1 protsenti. Kõige enam on tootmise kasvu panustanud Euroopa Liit eesotsas Iirimaa ja Hollandiga. Uus-Meremaa tootjad on tagasi tõmmanud ning USA ja Austraalia toodangukasv on sisuliselt peatunud. Ka Euroopa Liidu tootmine peab pidurduma, aga see ei juhtu enne 2016. aasta teist kvartalit. Piimaturu tugevdamiseks on kolm võtit: tootmise pidurdumine, varude vähendamine ja nõudluse suurenemine. Majanduskasvu prognoosid aga viitavad, et nõudlus lähitulevikus järsult ei kasva, seega peaks järgmisel aastal toimuma eelkõige turu tasakaalustumine ja varude vähendamine.

USA toornafta jõudis Põhjamere naftaga samale tasemele

USA toornafta (WTI) jõudis Põhjamere (Brenti) toornafta hinnaga sellel nädalal pariteeti. Viimati juhtus nii selle aasta jaanuaris, vahendab MarketWatch.

Nimelt aitas WTI toornafta hinnal tõusta USA ekspordikeelust loobumine. Brenti hinnatõusu hoidis omakorda tagasi tootmismahtude kasv Põhjameres, ütles Price Futures Groupi analüütik Phil Flynn. Nii jõudsidki hinnad samale tasemele.Kolmapäeval aitas nafta hinnatõusule kaasa ka USA varude oodatust suurem vähenemine.Brenti toornafta hind on nädalaga tõusnud 0,7 protsenti ja WTI on lisanud 7,4 protsenti. Kummagi barrel maksab vastavalt 37,69 ja 37,83 dollarit.Flynn ütles, et pikaajaliselt mõjub ekspordikeelust loobumine WTI hinnale toetavalt. „Lühiperspektiivis on pariteedi tekitanud tõenäoliselt aga Põhjamere tootmise ja USA nõudluse kasv,“ ütles ta. Prognoositakse, et USA nõudlus kasvab veelgi enne jõule. Lisaks sellele läheb ka sealne ilm külmemaks, mis paneb rahvast rohkem energia peale kulutama.