Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 12. jaanuar 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuidas mõjutab veise sööt metaani emissiooni?

Toitained, mis on sööda sees, mõjutavad seda, kui palju metaani loom eritab. Selleks, et leida viis, kuidas loom eritaks võimalikult vähe metaani, kuid saaks sealjuures ka söönuks, uurib Rootsi põllumajanduskooli järeldoktorant Marko Kass.

Marko Kass pidas sel nädalal konverentsil „Eesti noorteadlased välismaal“ ettekande teemal “Veise metaani emissiooni hindamine toitainetega varustatuse põhjal“.

 Metaan on üks olulisemaid kasvuhoonegaase, millel on oma roll üleilmses kliima soojenemises. Põllumajandusloomade tekitatud metaan moodustab hinnanguliselt 51 protsenti kogu põllumajanduses käibele lastud metaanist.See omakorda moodustab ligikaudu 60 protsenti antropogeensest metaanist. Mäletsejalise ainevahetuse tulemusel tekitatud metaan on looma jaoks seotud energiakaoga. Hinnanguliselt sõltub energiakadu 2–12 protsenti sellest, millest koosneb toidunormi, looma söömusest ja teistest faktoritest. Energiakadu on suurendanud teadlaste huvi hinnata nii empiiriliste kui mehhaaniliste mudelite abil mäletsejaliste emiteeritud metaani kogust. Teine aspekt on seotud toiteainetega varustatuse hindamisega, mis arvestaks senisest täpsemalt looma füsioloogilisi ja toodanguga seotud vajadusi. Ületamaks kitsaskohti, mis seotud lüpsilehmade traditsiooniliste sööda hindamise süsteemide kasutamisega ja erinevate tootmistasemete juures sööda energiaga varustatuse ennustamiseks, on kasutatud mitmesuguseid lähenemisviise. Varasemates uuringutes on leitud, et toitainetega varustatuse hindamisel kasutatavad mudelid võivad olla tõhus abivahend lüpsilehmade metaani emissiooni ennustamiseks ning need väljendavad ühtlasi söödaenergia kasutamise efektiivsust. Teaduskirjandusest leiab arvukalt metaani emissiooni ennustusmudeleid, mis põhinevad üksikutel näitajatel nagu kuivaine, toidunormi koostis või toitainete söömus, arvestamata sealjuures söötmistaset, toitainete seeduvust ja loomast tingitud mõjureid. Mitmete mudelite puuduseks on aga asjaolu, et need põhinevad ühe eksperimendi vaatluste andmetel. Senisest efektiivsemad mudelid on oluline tööriist hindamaks metaani emissiooni ja on nii sisend uute strateegiate väljatöötamisel. Praeguse uurimistöö eesmärk on hinnata Põhjamaade sööda hindamise süsteemi abil kasutamisvõimalusi toitainetega varustatuse ja metaani emissiooni ennustamisel veistel.

 Allikas: Novaator.ee

 

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960