Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 22. jaanuar 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kodumaise sealiha kättesaadavus halveneb, sõltume importlihast

Statistikaameti andmetel peeti 2015.  aasta septembri lõpu seisuga Eestis 334 800 kodusiga, aastaga on sigade arv vähenenud 43 700 ehk 11,3% võrra. Sigade arv langes järsult pärast sigade Aafrika katku jõudmist farmidesse.

„Kuigi seakasvatuse peamised probleemid ja väljakutsed on seotud sigade Aafrika katku jõudmisega Eesti metsadesse ja farmidesse ning sellega seoses muutunud turuolukorra ja kauplemispiirangutega, siis Eesti sealihaturgu on oluliselt mõjutanud ka 2012. aasta alguses Venemaa poolt kehtestatud elussigade sisseveokeeld,  meie sealiha impordi keelustamine 2014. aasta alguses ning sama aasta augustis kehtestatud embargo Euroopa Liidu põllumajandustoodetele,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

AS HKScan Estonia juhatuse esimehe Teet Soormi hinnangul vähendasid Eesti seakasvatajad mullu põhikarja emiste arvu ca kolmandiku võrra, mistõttu on vähenenud ka põrsaste sündivus. Käesoleva aasta esimese poolaasta lõpuks langeb seetõttu sigade arv Eestis ca 250 000 seani, mida on 100 000 sea võrra vähem Eesti jaoks normaalsest jätkusuutlikust tasemest. Tema sõnul jäi mullu sealiha tootmine tarbimisele 5% alla, kuid see on alles languse algus ning käesolevaks aastaks prognoosib Soorm sealihaga isevarustatust juba 85% tasemel.

Eesti Konjunktuuriinstituut tõdeb Lihafoorumiks koostatud ülevaates, et 2015. aastal oli sigade keskmine kokkuostuhind Euroopa Liidus 12% madalam viimase viie aasta keskmisest. Kuigi sööda hind oli soodne, ei katnud liha hinnad alati kasvatajate poolt sealiha tootmiseks tehtud kulutusi. Sealiha tootmine EL-s kasvab prognooside kohaselt siiski 2015. aastal 2,7% ning 2016. aastal 0,5%.

Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituudi poolt möödunud aasta novembris läbiviidud uuringu kohaselt on enamus küsitletud Eesti seakasvatajatest seda meelt, et seakasvatussektor vajab strateegiat, millest saaksid juhinduda nii seakasvatajad kui toiduainete töötlejad, söödatööstus ja teised seotud ettevõtjad ning poliitikud ja ametnikud. Kodumaise sealiha kasutamise kõrge määr Eesti toiduainetööstuses võiks olla seakasvatajate arvates olulisim strateegia eesmärk. Strateegia koostamisega on möödunud aastal ka alustatud.

Autor: põllumajandus. ee

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960