Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 28. jaanuar 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mullu saadi aegade suurim teraviljasaak

Esialgsetel andmetel oli eelmise aasta teraviljasaak 1,5 miljonit tonni, mis on 26% suurem kui aasta varem ja teadaolevalt Eesti kõigi aegade suurim.

Statistikaamet teatab, et teraviljasaagist 812 600 tonni moodustas nisu, 556 600 tonni oder ja 54 700 tonni rukis. Hektarilt saadi keskmiselt 4382 kilogrammi teravilja, sealhulgas nisu 4788, otra 4235 ja rukist 3823 kilogrammi.

Kaunvilja saak oli 86 200 tonni, mida oli üle kahe korra rohkem kui 2014. aastal. Hektarilt saadi keskmiselt 2756 kilogrammi kaunvilja. Kaunvilja kasvatati 31 300 hektaril, mis oli 64% enam kui 2014. aastal ja mis oli ühtlasi ka läbi aegade suurim kaunvilja kasvupind.

Esialgsetel andmetel oli rapsi- ja rüpsiseemne saak 196 300 tonni. 2015. aastal kasvatati rapsi ja rüpsi 70 800 hektaril. Hektarilt saadi keskmiselt 2771 kilogrammi rapsi- ja rüpsiseemet.

Kartulisaak oli 117 200 tonni, mis oli sama suur kui varasemal aastal. Kartuli kasvupind oli 2015. aastal 5800 hektarit. Hektarilt saadi keskmiselt 20 138 kilogrammi kartuleid.