Autor: Mari Mets • 17. veebruar 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tartu maakohtus 25. jaanuaril langetatud ja pikisilmi oodatud otsusega peab tuntud piimatööstus Estover tasuma ligi 216 000 euro suuruse võla ja vähemalt 1700 eurot intressi piimatootjale Melmilk tehingute eest, mida Estover ei teinud lepingutingimuste järgi.

Määravaks sai see, et osapooled eirasid endile seatud lepingutingimusi.

Konflikti juured viivad 2013. aastasse, kui Tartumaal Mäksal ligi 500 lehma pidav Melmilk sõlmis aasta viimastel päevadel piima müügilepingu Estoveri Piimatööstusega. Melmilk pidi hakkama tööstusele piima koguma ja selle eest pidi Estover tasuma lepingu järgi kuist Euroopa Liidu keskmist toorpiima kokkuostuhinda (tuntud ka kui EU28 hind ehk piima hind 100 kg kohta liikmesriigis – toim).

Euroopa standardhind oli 2014. aastal uus asi, seni olid tööstused maksnud piima eest individuaalsete hinnakokkulepete alusel, näiteks Eesti turul valitsenud keskmist hinda. Nüüd pidi toimuma ühtlustamine Euroopa hindadega.

Milline kokkulepe jääb peale?

Arusaamatused tekkisid juba mõni kuu hiljem, kui Estover ei suutnud aprillis pidada kinni lepingus määratud kokkuostuhinnast ning hakkas ühepoolselt piimahinda vähendama, sõlmimata selleks müüjaga kokkulepet. Kokkuostja eitas kohtus, et oleks sellise teate tootjale edastanud.

Melmilk osundas kohtus, et selleteemalist arutelu ei saa pidada kokkuleppeks, sest sõlmitud lepingu järgi said kõik kokkulepped olla ainult kirjalikud. Samas märkis kohus, et ka Melmilk pole süüst puhas ja tagantjärele pole võimalik tuvastada, kummal poolel on rohkem õigust teist lepingutingimuste rikkumises süüdistada.

Kohus mõistis süüdi Estoveri, kuigi müüja esitas ise vähendatud hinnaga arveid arvestusega, et hinnavahe hüvitatakse hiljem, pidades seda ajutiseks vastutulekuks. Kohtus tõendas Melmilk seda osapoolte kirjavahetusega, kus Melmilk viitab kahjumi kompenseerimise vajadusele tulevikus ning toonitab pidevalt, et ostja on neile võlgu.

Kohtu nägemusel pidanuks igakuised arved esitama nii, et neist oleks näha ka võlgnevuse arvestus. Selline lepingutingimuse rikkumine ei vabasta Estoveri aga oma kohustuste täitmisest.

Ostja: hind oligi kõikuv

Estover jällegi on seisukohal, et nad olid leppinud kokku võimaluses hinda muuta, et n-ö EU28 hind polnud absoluutne ja lepingut muudeti suuliselt. Piimatööstus viitab enda ja Melmilki vahelise lepingu punktile, mille järgi kehtib hinnakokkulepe üks kuu ja kui üks osapool pole teatanud teisele nädal enne järjekordse kuu täitumist soovist hinda muuta, kehtib edasi eelmise kuu hind.

Seega väidab Estover, et piima hind oli siiski kuude lõikes muutuv ega kehtinud üksnes kurikuulus EU28 hind. Milline hind parasjagu kehtis, seda tõendavad Estoverile esitatud arved, millel kajastuvad numbrid olid varem telefonitsi või e-kirja teel kokku lepitud. Arvetel kajastuvad summad pidid olema Melmilki kinnitusel hiljem tasaarveldatud, kui tagantjärele on selgunud konkreetse kuu statistiline hind.

Kauples hinda alla, kasvatades kasumit

Melmilk märkis, et piim on kiiresti riknev kaup ja uut kokkuostjat pole võimalik kiiresti leida, mistõttu ongi müüjad nõus teatud perioodil esitama vähendatud mahus piima müügiarveid, loobumata seejuures kokkulepitud hinnast.

Kehvale turuolukorrale viidates lasi Estover esitada endale vähendatud arveid, kuid suutis 2014. aastal oma kasumit kasvatada. Firma kasvatas 2014. aastal käivet kümnendiku võrra ehk 27,5 miljoni euroni, kasumit aga 19 korda ehk 2,3 miljoni euroni.

Estoveri rikastumine lepingus paika pandud hinna alla kauplemise valguses on ka üks põhjus, miks teised piimatootjad Melmilki seljavõidule kohtus kaasa elavad, kuigi Melmilki kohtusse pöördumist kõik just ülearu eetiliseks ei pea. Alla kaubeldud üle 200 000 eurone summa moodustas 1,55 miljoni eurose käibega Melmilki piima müügist teenitud tulust ligi 15%.

Estover lubab otsuse kindlasti edasi kaevata, kuna firma juhatuse liikme Ago Tederi hinnangul on see ebaõiglane.

Kommentaar

Nad mitte ei suutnud, vaid ei soovinud ausalt maksta

Aren Põder, Melmilki üks omanikke

Ka teised piimatootjad samamoodi mitte ei suutnud, vaid ei soovinud sel ajal lepingujärgset hinda maksta. Tagantjärele vaadates polnud neil mingit vajadust vähem maksta. Algul püüdsid nad rääkida, et tegemist on force majeure’iga, mida see ilmselgelt ei olnud. Nad said aru, et maailmaturu hinnad langesid, kuid olukord polnud absoluutselt nii halb, selgelt reageeriti üle ja unustati oma lubadused.

Estover hakkas end kevadel kokku lepitud Euroopa Liidu keskmisest hinnast välja keerutama, väites, et nad ei tule omadega välja. Nad ütlesid hinnangu, kui palju nad on suutelised maksma. Vene embargo algas alles 8. augustil, piima hinda vähendati poole kuu pealt. Just siis võeti suur osa hinnast maha. Nad ei võinud poolt kuud ka kannatada, oma nahk ja rahakott olid nii armsad.

Meil oli EU28 hinnakokkulepe ainult üheks aastaks, leping piima turustamiseks kaheks aastaks. Neil oli võimalik leping kuuekuulise etteteatamisega lihtsalt üles öelda, aga seda teed nad ei valinud.

Viga oli seltskonnas, mitte lepingus

Estoveri Piimatööstuse juhatuse liige Ago Teder

Oleme edaspidi lepingutega hoolikamad, aga see oli ka täielik erijuhus, sest ega sellise käekirjaga tegelasi väga palju ole. Olime (Melmilkiga koostööd alustades - toim) sundolukorras, sõlmisime lepingu siis, kui paar kuud varem oli lahkunud meie hulgast Jõgevamaa põllumajandustootjate liidu juht Urmas Ingver, mistõttu jooksis suur osa Jõgeva tootjate liidust laiali, sealhulgas ka osa neist, kes meile piima müüsid. Väga lühikese ajaga tuli leida tegevuse jätmiseks uus piimatootja ja õnnetuseks sattusimegi Melmilki otsa.

Advokaadid: range leping võib mängida enda kahjuks

Piimamüügi lepingu osapooled tegid ise oma elu raskeks, kehtestades range tingimuse, et lepingut võib muuta vaid kirjalikult, pidamata sellest ise kinni, leidsid kohtuotsust analüüsinud advokaadid.

„Osapooled võtsid omale ise kohustuse muuta kõiki lepingutingimusi vaid kirjalikult. Võib küsida, kas selline lepingupunkt on üldse mõistlik. Suuliselt võidakse ju siiski kokku leppida, et lepingupunkt, mis kohustab kõiki muudatusi kirjalikult tegema, enam ei kehtigi. Kui mõlemad pooled seda vormi eiravad, kehtibki ühiselt saavutatud suuline kokkulepe, kuigi mõlemad rikkusid sellega ise endale kehtestatud lepingupunkti,“ märkis Soraineni advokaat Kaupo Lepasepp.

Ta lisas, et suuliste kokkulepete puhu võivad pooled alguses asjast ühtemoodi aru saada, kuid aja jooksul mälestus tuhmub või tekib motivatsioon teisiti mäletada. Seetõttu ongi tähtis olulised kokkulepped kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ehk vähemalt e-maili teel vormistada.

Advokaat Ilo-Hanna Keres büroost Glikman, Alvin & Parnerid selgitas, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse osapoolte tegelikust tahtest. Kui kohtul ei õnnestu seda tõendite põhjal kindlaks teha, siis lähtub kohus keskmise mõistliku inimese tõlgendusest, kuidas sarnane lepingupool samadel asjaoludel tingimust mõistnud oleks.

„Sellise olukorra tekkimist tuleks vältida, juba lepingut allkirjastades tuleks mõelda, mis saab siis, kui mõni lepingus märgitud eeldus või ootus ei saabu, kui muutuvad asjaolud, mida lepingu sõlmimisel võetakse iseenesest mõistetavana,“ lausus Keres.

Jurist Aleksandr Tsemin Aivar Pilve büroost märkis, et praktikas on tavaline olukord, kus tellija annab ehitusel töövõtulepingu sõlmimise järel töövõtjale suulised juhised esialgse tellimuse muutmiseks ning töövõtja täidab neid. Vaatamata poolte vahel eelnevalt kehtinud lepingu kirjaliku muutmise nõudele, nõustub töövõtja lepingu tingimuste muutmisega hetkel, kui ta asub täitma suuliselt esitatud juhiseid.

„Oluline on poole subjektiivne tajumine ja arusaamine, et vastaspool on väljendanud teoga kaudse tahteavalduse ning tahteavalduse sisuks on nõustumine muudetud tingimusega,“ sõnas ta.

7 võimalust lepingu sõlmimisest võitjana väljumiseks

1. Juba lepingu sõlmimisel peaks jälgima, et leping oleks selge ja täpne. Ebaselgused või ebatäpsused võivad hiljem vaidlusi põhjustada. Kui mõne lepingupunkti sõnastus tekitab arusaamatusi, paranda seda.

2. Lepingu sõlmimisel mõtle, mis saab juhul, kui asjad ei lähe nii, nagu pooled lepingu sõlmimise hetkel eeldavad või iseenesestmõistetavaks peavad. Arvesta võimalike halvimate stsenaariumidega.

3. Lepingupartneriga suhtlemisel lähtu hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ja praktikast. Neid kohus hindab.

4. Kui leping on sõlmitud heauskselt, aga hiljem käitutakse sellele risti vastupidi, võib järeldada käitumisest seda, mida pole lepingus kirjas. Võlaõigusseadus selgitab, et teine lepingupool võib esimese käitumisest aru saada, et see oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega algselt kirjapandust erinevas vormis. Kui käitumisest on aru saada, et teine pool on sellega nõus, siis see on siduv.

5. Konsulteeri lepingu koostamisel valdkonna spetsialistiga, kes tagab, et kirjapandud kokkulepe oleks teostatav, ja ka juristi või advokaadiga, kes suudab hinnata lepingu riske ja aitab neid maandada.

6. Fikseeri lepingu täitmisega seotud kokkulepped, muudatused ja toimingud kirjalikult, vältides mitmetähenduslikke tõlgendusi. Isegi kui lepingut saab muuta suuliselt, on hea see e-kirjaga kinnitada.

7. Lepingut muutes on oluline pidada kinni lepingu vormist (nt muutused lubatud vaid kirjalikus vormis). Kaldudes kõrvale lepingutingimusest, tuleks fikseerida kirjalikult muudatuse põhjus, sisu ja selle tagajärjed.

Allikad: advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid advokaat Ilo-Kaisa Keres, Soraineni advokaat Kaupo Lepasepp, Advokaadibüroo Aivar Pilv jurist Aleksandr Tsemin

Kommentaar Hind tuleb lepingust, mitte arvelt

Kaupo Lepasepp, advokaadibüroo Sorainen advokaat

Kui keegi esitab kliendile ühel päeval varasemast väiksemaid arveid, ei tähenda see, et ta on tegelikult tasu vähendanud. Arve on tõendusmaterjal ja oluline raamatupidamises, kuid juriidiliselt tuleb lähtuda siiski lepingupunktidest, kus hind kehtestati. Juristide maailmas poleks mingit probleemi, kui arvet makstakse arvet saamata, lepingu alusel. Kohustused tekivad lepingu tekstist, arve esitamine on müüja õigus ja selle mitte kasutamine ei tähenda õigusest loobumist.

Kui muudatus oleks olnud korrektselt vormistatud, oleks kohtuotsus ilmselt ka teistpidi tehtud. Veelgi tõenäolisem – kui kokkulepe olnuks korrektselt vormistatud, siis poleks ilmselt asi üldse kohtuni jõudnudki.