Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 28. veebruar 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kruuse: EL tasandil tuleb seakatkuga võitlusel panustada enam teadusele

Kruuse: EL tasandil tuleb seakatkuga võitlusel panustada enam teadusele
Foto: Äripäev AS
26. veebruaril Tallinnas toimunud sigade Aafrika katkust puudutatud riikide ministrite ja veterinaarekspertide kohtumisel rõhutati, et taudi tõrjumise edukus sõltub asjakohase teadusinfo olemasolust. Euroopa Komisjoni volinik Vytenis Andriukaitis rõhutas ka bioohutusnõuete järgimise olulisust.

„Kõik seakatku tõkestamiseks rakendatud meetmed - nii veterinaarabinõud kui kauplemispiirangud – peavad põhinema teadusandmetel ning need peavad olema proportsioonis riskidega,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Peame Euroopa Liidu tasandil senisest enam panustama teadustegevusse. Vaid tihe üle-euroopaline koostöö teadlastega võimaldab leida täiendavaid võimalusi seakatku tõkestamisel ja selle mõjude leevendamisel.“

Euroopa Komisjoni tervishoiu ja toiduohutuse volinik Vytenis Andriukaitis rõhutas kohtumisel, et taudi eemalhoidmiseks farmidest on ennekõike oluline vajalike bioohutusmeetmete rakendamine seakasvatajate poolt. Komisjoni hinnangul tuleb aga seakatku efektiivsemaks tõrjumiseks veelgi jõulisemalt tegeleda taudi leviku piiramisega metssigade populatsioonis.

„Võtmeküsimus regioonis leviva seakatku tõrjumisel on kõik see, mis toimub metsas - nii metssigade populatsiooni vähendamiseks rakendatavad meetmed kui surnult leitud metsseakorjuste loodusest kõrvaldamine,“ ütles volinik Vytenis Andriukaitis.

Samuti on voliniku hinnangul oluline, et ka teised Euroopa Liidu liikmesriigid rakendaksid juba ennetavalt Baltimaade ja Poola ühises seakatku tõrjekavas kokkulepitud meetmeid metssigade populatsiooni  vähendamiseks.Eesti Maaülikooli veterinaarepidemioloogia professor Arvo Viltrop hinnangul on Baltimaades ja Poolas epidemioloogiliste uuringute käigus kogutud andmed väga väärtuslikud kogu Euroopa jaoks, kuid teaduskoostöö peab jätkuma senisest veelgi intensiivsemalt. „Oleme siiani regiooniüleses koostöös tegelenud andmete kogumise ja andmekogumismetoodikate ühtlustamisega. Kindlasti tuleb kogutud andmete pinnalt jätkata, et saada vastuseid seni veel vastuseta küsimustele. Eelkõige vajame lisainfot taudi iseloomu ja leviku dünaamika kohta metssigade populatsioonis.“Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda tegi kohtumisel kokkuvõtte seakatku leviku hetkeseisust ning taudi tõrjumiseks rakendatud meetmetest Baltimaades ja Poolas. Kriisivalmisolekust ning ennetavatest meetmetest andsid ülevaate ka teiste Euroopa Liidu idapiiril asuvate riikide esindajad.Kohtumisel osalesid Läti, Leedu, Poola, Soome, Ungari, Rumeenia ja Slovakkia põllumajandusministeeriumite ja veterinaarametite juhtivad ametnikud,  tervishoiu ja toiduohutuse volinik Vytenis Andriukaitis, tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi DG Sante üksuse G juht Bernard Van Goethem, Eestist maaeluminister Urmas Kruuse, toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai, kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Olavi Petron, Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda ja Eesti Maaülikooli veterinaarepidemioloogia professor Arvo Viltrop.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960