Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 15. märts 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti põllumeeste pilgud pöörduvad Euroopa Komisjoni ettepanekute valguses taas valitsuse poole

Eesti põllumeeste pilgud pöörduvad Euroopa Komisjoni ettepanekute valguses taas valitsuse poole
Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Phil Hogan esitas eile meetmete paketi, mille eesmärgiks on põllumajandustootjate keerulise olukorra leevendamine.

Komisjoni ettepanekud on samm õiges suunas üldise turuolukorra stabiliseerimiseks, kuid loodetud erakorralist abi ühenduse eelarvest ilmselt ei tule. Liikmesriikidel tekkis võimalus täiendava riigiabi andmiseks, mis pöörab meie põllumajandustootjate pilgud taas Eesti valitsuse poole.

„Kahjuks ei andnud eilne kohtumine lootust, et Eesti ja teised Balti riigid saaksid ühenduse eelarvest erakorralist abi, kuigi meie piirkonna tootjad on Venemaa impordipiirangute ja pikalt kestnud turukriisi tõttu kõige enam kannatanud,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.„Küll aga on Euroopa Komisjon ajutiselt nõus lubama riigiabierandit, mis võimaldaks liikmesriikidel maksta põllumajandusettevõttele toetust kuni 15 000 eurot aastas, kusjuures liikmesriikide poolt makstud abi kogusummale ülempiiri ei seata. See paneb Eesti valitsusele tõsise kohustuse tagada meie tootjatele võrdsed konkurentsitingimused teiste riikide tootjatega. Olukorras, kus rikkamad riigid ja näiteks meie naaberriigid on valmis oma põllumehi toetama, peab ka Eesti riigiabi andma, vastasel juhul aitame eilset otsust aksepteerides justkui kaasa oma tootjatele halvema konkurentsipositsiooni tekitamisele,“ selgitas Sõrmus.Sõrmus rõhutas, et ühtlasi tuleb mõista, et meie tootmisstruktuuri ja ettevõtete keskmist suurust arvestades on 15 000 euro suurune võimalik riigiabi teiste riikide konkurentidega võrreldes paraku olemuslikult suhteliselt ebasoodne lahendus. Riigiabi erandite rakendamine võib küll osasid ettevõtteid aidata, kuid üldiselt murendavad sellised lahendused EL ühist põllumajanduspoliitikat, mis peaks andma ühtseid vastuseid rahvusvahelise poliitika mõjudele.Paketis sisalduvad turukorralduse meetmed, nagu näiteks lõssipulbri ja või sekkumiskokkuostu mahtude suurendamine ning sealiha eraldustamismeetme taasavamine,  aitavad loodetavasti kaasa üldisele turuolukorra paranemisele. Piimatootmise ajutist ja vabatahtlikku vähendamist soodustavate meetmete rakendamise realistlikkust ja mõjusid on hetkel keeruline hinnata. Ühtlasi loodame, et rakenduvad Euroopa Investeerimispanga võimalused keerulises olukorras põllumajandustootjatele kättesaadavate finantsinstrumentide pakkumiseks.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960