Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 13. aprill 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Fotod: Eesti piimatootjad Hiina farme vaatamas

Fotod: Eesti piimatootjad Hiina farme vaatamas
Foto: Juhan Särgava
Märtsi viimastel päevadel külastasid Eesti piimatootjad Hiinat. Reisi korraldas DeLaval OÜ. Reisi vältel tehti tutvust Hiina piimamajandusega - külastati erineva karja suuruse ja erilaadsete lüpsilahendustega farme.

Näiteks külastati kahte erinevat farmi Yinchuan´is ja Wuzhong´is. Youmu farm Yinchuan´is oli 2010. aastal ehitatud farm. Loomi karjas oli 2000, millest 1000 oli lüpsilehmi. Lüpsiseadmetest oli kasutusel 2x28/56 paralleellüpsiplats MP680. Skxing farm Yinchuan´is oli samuti uus ja valminud 2010. aastal. Loomi oli seal 3500, neist 2000 lüpsilehma. Loomad said lüpstud 2x40/80 paralleellüpsiplatsil MP680 ja lisaks oli farmis 50-kohaline lüpsikarussell PR3100.

Farmid kõrbes. Reisil osalenud Saidafarm OÜ juhi Juhan Särgava sõnul oli nähtu vägev ja uut infot sai kõvasti. "Põhikogemus oli see, et kõrbealale, milline Ningxia ümbrus ikkagi on, on asutud rajama veekogumise- ja niisutussüsteeme. Farmi rajajatele antakse kasutusse rendita või hästi madala rendiga maa-alad, suuruses 400 - 500 hektarit, kuhu nad võivad ehitada lüpsikarjale lautasid," muljetas Särgava. "Farmides on loomi ikka tuhandetes. Jäi mulje, et Hiina riik on piima vajaduse küsimusse väga tõsiselt suhtunud. Sõites tunde kõrbet läbivat teed, kohtame farmi farmi järel. Ikka jälle kenade siniste katustega hooned, mis mahutavuselt tähistavad 700-1000 looma majutamist. Riik teeb teed, pumpab vee Kollasest jõest. Eraldi kompanii teostab veepuhastuse ja see suunatakse farmide veevajaduse katteks. Kõrgepingeliinidega veetakse vool farmihooneteni, kus see siis trafoga madalpingeks muudetakse. Distantsid on suured, madalpinge liini kaod niisamuti."

Karjas valdavalt musta-valgekirjud Holsteinid. Mullikad ostetakse peamiselt Austraaliast ja Uus-Meremaalt ca 4000 eurot tükk. Enne osteti ka Hollandist aga enam mitte. Põhjendasid nad Särgava sõnul seda nii, et kauplevad WTO lepingu maadega, kes embargo poliitikas kaasa ei mängi.

Mastaapne ettevõtmine. Sööt veetakse lehmade tarbeks kokku 80 km raadiusest, lisaks imporditakse USAst kuivatatud Alfa-Alfat. "Kaup viiakse laevaga USAsse aga tagasi tuleksid muidu tühjad konteinerid. Nõnda saavad nad aga konteineritäie lutserni 200 dollari eest toodud. Siloaugud on 9000 tonnised. Väljakud, platsid betoonist. Loomade allapanuks on liiv, mida ümbruses on küllaldaselt. Sõnnik liivaga veetakse suurte ca 40M3 autodega neile farmidele, kust sööta tuuakse," selgitas Särgava ja mainis, et piima annavad Hiina lehmad 8000-10000 kilo tavaliselt aastas.

VÕRDLUS:

Võipakk maksab ca 4 eurot.

Keskmiselt 430 eurose kuupalga eest on lüpsjaid lahedasti leida. Noored tulevad kõrbesse õppima ja elama. Keskmine töötaja vanus on 27. aastat.

Eesti piimatootjad Hiina farme vaatamas
Foto: Juhan Särgava
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960