Autorid: Põllumajandus.ee , põllumajandus.ee • 25. aprill 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Väljakutsed haiguste leviku piiramiseks ning haiguspuhangutega toimetulemiseks on suuremad kui varem, rääkis Eesti Maaülikoolis toimunud konverentsil Agroforum Mare Balticum Eesti Maaülikooli professor Arvo Viltrop.

Hiljutine sigade Aafrika katku epideemia Eestis näitas, kuivõrd haavatav on tänapäevane sigade kasvatamise mudel. Viirus laastas Eestit enim just seal, kus toimub kõige aktiivsem tootmine ning selle tulemusena lõpetas töö ligi 50% seakasvatajatest. Kõige valusamalt tabas hoop väiksemaid tootjaid. Lisaks tohutule majanduslikule kahjule kannatas läbi seakorjuste matmise ka loodus, sest tuhandete tonnide loomsete jäätmete likvideerimine lühikese aja jooksul ei ole lihtsalt teisiti võimalik.  Tulevikku vaadates on tema sõnul kaks võimalust, kas lõpetada seakasvatus või vähendada viirusekandjaid metsades, mis tähendab metssigade arvukuse piiramist. Konverentsi Agroforum Mare Balticum korraldasid Eesti Maaülikool, Maaeluministeerium, Eesti Põllumajandus-kaubanduskoda, Läänemeremaade nõukogu ja Idapartnerluskeskus koostöös Peterburi Põllumajandusülikooliga. Agroforum Mare Balticum toimus juba neljandat korda.